Kunstimäe talu külastavad peamiselt välismaalased, aga Salumi sõnul on ka Eesti perede kodumaised talukülastused viimastel aastatel tõusutrendis.

Nagu teisedki turismitöötajad, kellega Maaleht ühendust võttis, ei ole ka Salumil suurt millegi üle kurta – suvel käivad inimesed puhkamas ilmast hoolimata, aga möödunud lumised talvekuud, tõid nende juurde ka hea hulga talviseid puhkajaid.

„Kuumad kevadilmad küll hooaega käima ei pannud, sest inimesed planeerivad oma käike ette. Maikuu on tavaliselt selline, kus kõigil on käed-jalad tööd täis ja ilm ei muuda seal midagi,“ räägib Salum, kelle juures on suvi juba suuremalt jaolt ette broneeritud.

Tema sõnul moodustavad põhisissetuleku inimesed, kes on nende juures varem käinud ning tulevad siis ise tagasi või soovitavad kohta sõpradele.

„Põhiline on teenuse kvaliteedi hoidmine ja tõstmine. See on see, mis pikapeale kliendi taas ja taas tagasi toob. Kõik muud kanalid võivad ka olla, aga suust suhu reklaam on kõige parem,“ teab peremees.

Vihm tuju ei riku

Ida-Virumaal asuv Kauksi puhkemaja külastavad 90 protsendi ulatuses eestlased. Puhkemaja perenaine Piret Talistu räägib, et nende juures tõotab tulla igavesti töine suvi ning kehvem ilm võib rahvast koguni rohkem kohale tuua.

„Meil on majutus sellistes kabedates majakestes, kus on soe sees. Halb ilm on meile isegi soodne, sest inimesed, kes on planeerinud lastega telkida, otsivad halva ilma korral mugavamaid majutusvõimalusi,“ räägib Talistu.

Ta nõustub, et inimesed saavad endale viimasel ajal rohkem lubada, mistõttu tellitakse järjest sagedamini ka hommikusööki ja õhtusööki, kuigi seda võiks majades ka ise valmistada.

Sama kinnitab ka ühe Pärnumaa turismitalu töötaja – külastajad arvavad üha rohkem, et kodus peo korraldamise asemel on mugav ilusa koha, hea toidu ja koristamise eest kellelegi maksta.

„Mullune Peipsi toidu aasta rääkis samuti selle kandi toidust ning ikka tahetakse kala ja kurki süüa,“ ütleb kauksilane. Maikuu päike küll rahvast spetsiaalselt kohale ei toonud, kuid need, kes olid tulnud mõnele varemplaanitud üritusele, tundsid ilma üle suurt rõõmu.

„Eks talvel sõidetakse soojale maale, aga suvel tahetakse kodumaal reisida,“ räägib perenaine, kelle majades enam selleks suveks nädala pikkuse puhkuse broneerimiseks võimalust pole. „Paistab, et rahvas tahab Ida-Virusse tulla küll. Jätkuks aga endal jaksu!“
Kodu- ja välismaised külastajaid jagub ka suitsusaunadesse – seesuguse teenuse pakkujaid on Eestis Mooska talu perenaise Eda Veeroja sõnul üle kahekümne, neist ajaloolisel Vana-Võrumaal ligikaudu kümme. Vällämäe jalamil seisvat Mooska sauna külastavad nii sellekevadised Soome pensionärid kui ka kohalikud sõpruskonnad.


„Meil on aastaringselt külastatavus enam-vähem ühesugune – paar sauna nädalas ja mõned ekskursioonid, kes tahavad saunapärimust kuulda,“ ütleb Veeroja, kelle sõnul läheb neil toredasti. Maaturism ei tähenda ainult öömaja pakkumist – selle leiavad saunatajad mitte sauna juurest, vaid Haanja kandi sadadest vabadest vooditest.