Turistide voog jätab vormsilased oma koju lõksu
Maavalitsuse statistika kohaselt on sõidukite ülevedu liinil hüppeliselt kerkinud - tänavu suvekuudel sõitis Vormsile keskmiselt 500 sõidukit enam, kui eelmisel aastal. Samal ajal reiside arv võrreldes eelmise aastaga on jäänud samaks ja isegi vähenenud.
"Praegu on nii, et kui Vormsi inimesel on vaja suvisel ajal kiiresti minna mandrile, siis ta peab minema kas öösel sadamasse üldjärjekorda või käigu kuu aega edasi lükkama," pahandas vormsilane Ilmar Koppelmaa, kes peab saarel Elle-Malle külalistemaja.
Kuigi broneerimine on vormsilastele tasuta, ei saa nad seda võimalust alati vajaduse järgi kasutada, sest suvised saarekülalised jõudsid tänavu broneerimisega kohalikest lihtsalt ette.
"Pealegi, kui ettevõtjal juhtub midagi ja on vaja viia mõni mootor mandrile parandusse, siis see on asi, mida ei saa kuu aega ette broneerida," märkis Koppelmaa.
Kui Lääne maavalitsuse maaelu peaspetsialist Mati Kallemetsa sõnul on ülesõitvate autode hulk silmnähtavalt tõusnud, ei olnud sellega nõus Kihnu Veeteede juhatuse esimees Toivo Kuldmäe.
"Statistikas ei loeta sõidukite hulka ainult autod, vaid ka jalgrattad ja mopeedid," märkis ta. Kuna statistika ei tee vahet ka suurtel ja väikestel autodel, mis on laeva täitumise seisukohalt oluline, ei saa tema hinnangul ka väita, et tegelikult veetakse tunduvalt enam üle just autosid.
Kuldmäe ei osanud ka vastata küsimusele, kui palju reisijaid on suvel Vormsi praamist kaile maha jäänud, sest nende autode üle ei ole tema sõnul võimalik arvet pidada.
Praeguse lepingu kohaselt teeb Reet kapteni otsusel lisareisi siis, kui maha jäävate autode hulk on vähemalt 40 liinimeetrit ehk ligikaudu kaheksa sõiduautot.
Saareelanike sõnul on see reegel neile küll teada, kuid turistidele mitte. "Suvel olime üldjärjekorras neljandad ja jäime maha, peale meie oli veel hulk autosid, aga mandriinimesed nägid, et peale ei mahu ja keerasid otsa lihtsalt ringi, nemad seda 40ne liinimeetri reeglit ei tea ja keegi laevast ütlema ka ei tulnud," kirjeldas kolme lapsega õhtul kodulaevast maha jäänud mees.
Toivo Kuldmäe sõnul ei saa reeglite mitteteadmist kuidagi laevafirma süüks panna, kuna vastav teade ripub piletikassa küljes. Tõsi küll, küljeseinal ja väikses kirjas.
Saareelanikel on harja punaseks ajanud ka laeva meeskonna nõue, et inimesed oma suuremaid ja väiksemaid kotte laevatekile ei jätaks, vaid need salongi kaasa võtaks.
"Alles öeldi ühele vanainimesele, et ärgu ostku siis nii palju, kui kanda ei jaksa ja sunniti teda järsust trepist asju üles vedama," pahandas rahvakoosolekust osa võtnud pensionär.
Praeguste reeglite kohaselt ei ole aga lubatud pakke ja kompse niisama tekile jätta, näiteks Piirisaare vahel sõitvale Koidulale on selleks ehitatud eraldi panipaik.
"Kui Vormsi rahvas seda tahab, siis me võime sellise koha ka Reedale ehitada," lubas Kuldmäe, kes hoiatas, et siis tehakse seda muidugi autode liinimeetriruumi arvelt.
Rumpo küla Mäe talu perenaine Anu Streng ütles, et tema meelest on laevaühenduse juures üheks nõrgaks kohaks see, et Kihnu Veeteedel puudub tagasiside klientidelt.
"Regulaarselt võiks kokku koguda klientidelt tagasisidet, mis aitaks inimesi paremini teenindada. Iga enesest lugupidav ettevõte uurib ju klientide rahulolu," sõnas ta.
Praegu saab laevaruumist broneerida 85% ja see tähendab, et üldjärjekorrast on võimalik peale võtta vaid kolm autot. Esialgu otsustati proovida olukorda leevendada broneerimispinna vähendamisega, kuid vormsilaste pahameelel on ka teine pool - kui korraldada asjad nii, et saarerahvas ise Kihnu Veeteede hallatavale parvlaev Reedale kindlasti ära mahuks, siis seab see omakorda raskesse olukorda külalised, kellel puudub kindlus saarele jõudmise ja sealt lahkumise kohta.
Enne 2004. aastat, kui liinile asus Kihnu Veeteede Reet, teenindas liini Saaremaa Laevakompanni parvlaev Kõrgelaid, mis mahutas poole enam sõidukeid, kuid käis harvemini.
Ühelt poolt oli võimalik küll panna laevale korraga mitu turismibussi, kuid graafik oli ebamugavam nii saarerahvale, kui külastajatele.
Mitmete saareelanike sõnul on asjad tegelikult läinud viimastel aastatel üha enam paremuse poole ning kui Kihnu Veeteed suudaks rahvarohkemal ajal ka kõik soovijad ära vedada, ei saakski kurta.
Kõigi murede taustal paistab vormsilastele ka valguskiir: lähima kahe aasta jooksul peaks liinile tulema spetsiaalselt saare vajadusi arvestades ehitatud laev, millega saab vedada nii pakke kui metsaveomasinaid.
Seni lubas Lääne maavanem Neeme Suur, et rahvalt kuuldud info võetakse teatavaks, töötatakse läbi ja saarerahvast hätta ei jäeta.
