Kahtlus tekkis Taebla jahiseltsi meestel 23. novembril peetud hundijahil. Nad olid eelmisel päeval lasknud Turvalepa küla lähedal ühe ja järgmisel päeval veel kolm hunti. Jahisaagiks kujunes suur isahunt kolme umbes pooleaastase kutsikaga. Emahunt koos ühe kutsikaga võis pääseda, ütles jahiseltsi esimees Hannes Tähtsalu.

Täiskasvanud isahunt ei äratanud kahtlust, ta oli välimuselt hunt mis hunt, kirjeldas Otsa. Küll aga üllatas jahimehi ühe kutsika kollakas värvus ja kõigi kolme liiga pikk saba - pikem isegi täiskasvanud isahundi omast.

Metsakaitse ja metsauuenduskeskuse ulukiseire osakonna juhataja Peep  Männili sõnul on Tartu ülikoolil hea info Eesti huntide geenimaterjali kohta. Kui nüüd Turvalepa huntide geenid on väga teistsugused, võib kahtlustada ristandit, lisas ta.

"Päris nii, et sada protsenti kindel, analüüs siiski ei näita," sõnas Männil. Ta lisas, et teistsugune värv võib tulla ka mõne geeni mutatsioonist.

Nii Otsa kui ka Männil kinnitasid, et koer on inimesele igal juhul ohtlikum kui huntkoer. Metsas kasvanud huntkoer on ohtlik kari- ja metsloomadele, kuid inimest kardab ta niisamuti nagu hunt.