Tuuleveskist sai majakas
Kui tahta teada, mis on LEADER-programm ja kuidas see maarahvale kasu toob, pakuvad taanlased selle näitamiseks tihtipeale välja Bornholmi saare. Kõige idapoolsema suurematest Taani saartest, mis pealegi asub Rootsi lõunatipu lähedal.
Toidusaadik tõi ettevõtetele tulu
Kuigi Bornholm on kaardile pilku visates väike ja kõrvaline, külastab saart aastas ligemale viisteist korda rohkem turiste kui saarel on elanikke. Kaalukat rolli Bornholmi atraktiivseks muutmisel on mänginud LEADERi programm, mis on toetanud saare kunsti- ja käsitöötraditsioone, kohaliku toidu propageerimist ning selle kaudu turgutanud ka taime- ja loomakasvatussaadusi töötlevaid väikeettevõtteid.
"Kui LEADERiga 1995. aastal alustasime, oli meil väga raske selgitada, mis asi see LEADER on, selle mõistmiseni kulus Taanis oma kolm-neli aastat," rääkis Bornholmil kohaliku tegevusrühma koordinaator Hans Jørgen Jensen Taanis õppereisil käinud Eesti LEADERi tegevusgruppide eestvedajatele.
Aastal 2000 määratleti Bornholmil kolm prioriteeti: kohalik toit, kunst ja käsitöö ning ettevõtetevaheline koostöö. "Need eelistused - ise me nimetame neid kolmeks majakaks -, saidki meie saare tegevusrühma töö aluseks," märkis Jensen.
Seejärel viisid nad saarel läbi uuringu, mida tootjad enim vajavad. Selgus, et kuna bornholmlased toodavad rohkem kui kohapeal ära tarbitakse, vajatakse abi toodangu müügiks väljapoole saart, peamiselt Taanisse. Nii palgati müügiagent ehk nn toidusaadik, kes on Taani maismaal tegutsevate tootjatega koostööd tehes taganud saare toidule nii senisest suurema tuntuse kui ka käibe.
Näe ja ole ka ise nähtav
Bornholmil LEADERi tegevusgrupi juhatusse kuuluv Hans Hansen alustas paarikümneaastase talupidamise järel viie aasta eest külmpressitud rapsiõli tootmist. Idee sai mees õppereisilt Rootsi, misjärel leidis, et see sobiks temalegi. Soetas masinad ja nüüdseks müüb 25 saare rapsikasvatajat veerandi saarel toodetud seemnest temale. Kaunilt disainitud pudelitesse villituna rändab õli saarelt mujalegi Taani.
"Nüüd toodan juba 70% kogu Taanis kasutatavast rapsiõlist. Turu nõudlus aina kasvab, sest rahvas tahab üha enam oliiviõli asemel kohalikku rapsiõli," on mees rahul. Läinud aastal oli ettevõtte õlitoodang juba 500 000 liitrit ehk ligemale 15 korda enam kui algaastal.
Hans Jørgen Jenseni sõnul selgus uuringust, et tegevusgruppi kuuluvad tootjad peavad tähtsaks ka oma maja olemasolu, kus nad saaksid enda tooteid ühiselt tutvustada ja müüa. Appi tuli LEADERi tegevusgruppi kuuluv kindlustusfirma, kes nelja aasta eest ostis ära Gudhjemi linnas asuva tuuleveski ja tegi selle väljast korda. LEADERi rahaga remonditi tuuleveski seest. Nüüd rendib kindlustusfirma kogu veskit tegevusgrupile.
"Jagame veskis ruume oma eri tegevuste ja "majakatega" ning sellest on saanud saarel lausa LEADERi sümbol," rõõmustas Jensen.
LEADER-programmi toel tekkis saarel ka kunstnike ja käsitööliste ühing, kuhu kuulub juba 60 liiget, kellel on turistidele armsaks saanud ühine müügisalong. Kunstnikel kulub vähem aega müügitööle, turistid aga leiavad ühest kohast korraga paljude käsitöömeistrite toodangut.
Eestiski sama tee ees
Koordinaator Jenseni sõnul on LEADER saarel sedavõrd nähtavaks muutunud, et alanud uueks perioodiks 2007-2013 liitus programmiga hulk uusi liikmeid, kes tõid kaasa nii palju värskeid mõtteid, et nüüd on kolme majaka ehk prioriteedi asemel neid juba kaheksa. Lisandusid taastuvenergeetika, kalandus, loodus, tervis ja kohalike kogukondade arendamine.
"Meie ülesanne on muuta uued teemad sama edukaks kui senised kolm," tõdes Jensen.
Mida on meil Eestis Bornholmist nähtust õppida? Harku, Saue, Kiili ja Saku valda hõlmava Nelja Valla Kogu juhatuse esimees Deiw Rahumägi sai kinnitust - Eestis on tarvis veel palju ära teha, et LEADER tuntuks saaks. Et see ei ole ainult külakiikede ja laudteede ehitamine, vaid - nagu Bornholmil ja mujalgi Põhjamaades näha võib - ikkagi väikeettevõtluse ja selle kaudu ka kohaliku elu edendamine.
"Saaremaal ja mujalgi on väga lahedaid väikseid vorstitsehhe, kus tehakse selliseid delikatessvorste, mis viivad keele alla, aga neid pole kaubandusest kuskilt saada," tõi Rahumägi välja võimaluse, kus Bornholm võiks olla üheks eeskujuks ja kus LEADER saaks oma õla alla panna.
Piiriveere LEADERi nõukogu liige Silver Hüdsi märkis, et Bornholmil nähtu on just see, mida nemadki Kagu-Eestis teha tahavad ja nad on seega õigel teel. "Miljöö kordategemine, oma piirkonna tööstus, oma kaubamärk, müügivõimaluste otsimine - see on seesama mõtteviis, milleks meiegi koos käime," lisas Hüdsi.
LEADER Eestis AVE BREMSE, Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku büroo juhataja
LEADERi infokeskuse rolli Eestis täidab maaeluvõrgustik Jänedal Maamajanduse Infokeskuse juures. Praegused kohalikud tegevusgrupid, kuhu kuuluvad liikmed kolmest sektorist - omavalitsus, ettevõtlus ja kodanikeühendused - on enamasti loodud 2006. aastal, mil meil avati LEADERi esimene taotlusvoor.
Tänaseks on loodud 26 tegevusgruppi, mis hõlmavad peaaegu kogu Eesti maapiirkonna. Vaid kuue omavalitsuse territooriumid (Keila, Saarde, Kallaste, Kohtla-Nõmme, Lavassaare, Tootsi) on praegu jäänud LEADER-piirkonnast kõrvale.
Eesti maaelu arengukavas aastaiks 2007-2013 on planeeritud LEADER-programmile 1,4 miljardit krooni.
