Tuust heina ja mõned õunad täidavad kõhu kogu päevaks

Eestis on tõepoolest neid, kes toituvad ainult rohelistest lehekestest ja puuviljadest. Vahel ei ole niigi palju vaja, piisab mahlast või kevadise õietolmurikka õhu hingamisest.

Mõttekaaslaste suus metshaldjaks hüütav Mari Metsallik elas sel talvel viis kuud üldse tahke toiduta.

Ta on loobunud ka igasugusest keemiast kehahooldusel. Juukseid peseb jõevee ja mudaga, keha angervaksaleotisega, hambaid nühib toomingaoksaga.

Tavatoitujad ringutavad käsi, aga mõttekaaslastele on Metsalliku mõtted loodusest ja looduslähedasest toitumisest selged ning arusaadavad. Kui Ingrid Peek temaga kahetunnise raadiosaate tegi, kahetsesid paljud huvilised, et see nii lühike sai.

Lõunasöök metsa alt

Neiu tuleb ajakirjanikuga kohtuma paljajalu pikas heledas rüüs, ilus ja värske nagu algav päev.

Lapsest saadik on ta armastanud taimetoitu, eelistanud lihale õunu ja viimased aastad on puhtalt toortoidul. Ta on 182 cm pikk ja kaalub 60 kg.

Mida arstid tema eluviisi kohta ütleksid, seda Mari ei tea, sest arsti juurde ei ole asja. Tervis on hea. Hambaarsti juures on ta käinud kontrollis ja toomingas toimib – auke pole.

“Inimene ei peaks muretsema, kas ta saab taimsest toidust kätte kõik mis tavainimene lihast,” märgib Metsallik. “Liha ei ole inimese organismile toitainete tasakaalu pärast sobiv.”

Käime koos tiiru metsas ja Mari korjab taldrikule lõunasöögi: paar pihlakalehte, pohlavars, kuuseoksake, põdrakanepi kasv…

“Mari, kas sellest on tõesti võimalik kõht täis saada?”

“Jah, tegelikult on.”