Ühistranspordikeskuse juht: ebaõiglane, et Tallinna kodanik saab maal tasuta sõita, aga vastupidi mitte

 (117)
Regionaalarengu auhind 2013
Viljandimaa Ühistranspordikeskuse juhatuse liige Kaupo KaseFoto: Sven Arbet

Viljandimaa Ühistranspordikeskuse juhatuse liige Kaupo Kase juhib tähelepanu ebaõiglasele olukorrale, kus Tallinna kodanik saab mujal Eestis tasuta sõita, aga maalt või väikelinnast Tallinnasse tulnu peab pileti lunastama

"Nüüd, kui maakondades on tasuta bussisõit käes, on olukord väga ebavõrdne. Tallinna inimeste käes liigub hoopis rohkem raha. Kui nemad tulevad folgile, sõidavad nad siin vabalt ringi. Kui Viljandi inimene läheb Tallinna üritusele, siis maksab," ütleb Kase ning toob näiteks ka selle, et suur osa riigiasutusi asub Tallinnas või Tartus.

"Tallinna linnapea Taavi Aas ütles hiljuti, et kui ümbritsevad vallad neile vastu ei tule, siis meie ka ei tule. Vot niimoodi vastab siis pealinn," ütleb Kase ning lisab, et tasuta transport oleks ka seaduse silmis ausam siis, kui see kehtiks terves Eestis.

"Seadus on üles ehitatud loogikale, et transpordi kasutaja peab midagi lunastama. Kuid nüüd on tasuta sõiduga senine seadus ebaloogiline. Nüüd on äkki oma kuningriigid, suurlinnad, mis peavad seadusest tulenevalt ise ühistransporti korraldama. See näitab seda, et ühistranspordiseadus tuleb täielikult üle vaadata," ütleb Kase.

Eile hakkasid Viljandimaa liinidel sõitma ainult uhiuued bussid, 48 tükki. Foto: Kaupo Kase

Liinid laienevad

Seotud lood:

"Eks väikesi tehnilisi apsakaid oli ikka. Mõnes bussis ei hakanud terminal kohe korralikult tööle, aga eks see käib asja juurde," kommenteerib Kase tasuta ühistranspordi tulemist.

Lisaks uuele piletisüsteemile ja tasuta sõitudele võeti Viljandimaal 1. juulil kasutusele 48 uut sinist bussi. Lisaks plaanitakse suuremaid ümberkorraldusi transpordivõrgus. Tegu on eelneva kavatsusega, mida tänavu riigilt lisanduv raha kuigivõrd ei mõjuta.

Praegu käivad läbirääkimised maanteeametiga, misjärel saadakse teada, kas plaanitud muudatused saab sügisel ellu viia.

"Räägitakse, et tihendage liine. Samas ühtegi metoodikat, mille alusel sead teha, ei ole. Oleme aja jooksul kokku kogunud kõik soovid, rääkinud ettevõtjate, inimeste, MTÜ-de ja omavalitsustega. Saime üle 120 ettepaneku, koondasime need kokku ja pakkusime uued ajad. Väga mahukas protsess," ütleb Kase.

"Põhiline, miks me tahame liinivõrku suurendada, on see, et Viljandi maakonna suuremad töökohad asuvad kõik Viljandi linnas või selle ümbruses. Hommikuti oleks vaja tööle saada ja õhtuti koju. Samuti pärast teatrit ja kino. Ning et õpilased saaksid huvikoolidesse ja sportima. Nii mõnessegi külla hakkab buss tihedamini liikuma," räägib Kase. "Tahame võimalikult palju ära teha. Peamine muutus on kellaaegadega ehk tulla inimeste liikumise muutustega kaasa. Tihtilugu toimub ühistranspordi areng võrreldes ühiskonnaga väikese ajalõtkuga."

Kase toob välja, et kui üldiselt räägitakse, et kommertsliinid kaovad ning riik hakkab järjest rohkem liine toetama, siis on neil ka vastupidine näide tuua: "Seni toetas Karksi-Nuia-Pärnu-Märjamaa-Tallinna liini riik, aga nüüd muutus see täiesti isemajandavaks."

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare