Ujulad Kuusalus, Loksal, Karksis ja Abjas polegi eurotoetuste eest ehitatud



ministeerium-12
Foto: Ilmar Saabas

Eurotoetused on elu Eestis märgatavalt edendanud ja tore on see, et paljud meist teavad oma kodukoha europrojekte. Samas arvatakse aga euroraha sildi alla ka tegevusi, mida ei ole rahastatud või mida koguni ei saa reeglite alusel eurorahast toetada. Tekivad müüdid.

Selle aastaga lõppev 2007.–2013. eelarveperiood oli Eesti jaoks esimene täispikk eurotoetuste rakendusperiood. See periood tõi Eesti elu edendamiseks suurima võimaliku eurorahade summa – kokku oli seatud eesmärkide saavutamiseks kasutada 3,4 miljardit eurot.

Eesti arenguprioriteete ja eurotoetuste kasutamise võimalusi järgides oli lõppeva perioodi üldeesmärk kiire ja jätkusuutlik areng: majanduse konkurentsivõime kasv, sotsiaalse sidususe kasv ja keskkonna kasutamise säästvuse kasv.

Eurotoetused on olulisel määral kaasa aidanud Eesti majandusarengule ja konkurentsivõime tugevdamisele. Toetatud tegevustega on saavutatud enamik seatud eesmärkidest ja lisaks õnnestus struktuurivahendite abiga leevendada majanduskriisi negatiivseid mõjusid. 2008. aastal alanud majanduskriisile reageeriti kiiresti läbi ettevõtlusaktiivsuse tõstmise ning tööhõive suurendamise.

Tehtud muudatused aitasid Eestil olla üheks kiiremaks kriisist taastujaks. 2009. aastast muutus ettevõtjatele laenude saamine raskemaks, mistõttu, suunati ettevõtjatele täiendavalt 128 miljonit eurot investeeringute tegemiseks.

Seotud lood:

Üle Eesti on struktuurivahendite kaasabil tehtud märkimisväärseid asju. On silmaga nähtavaid tulemusi, nagu näiteks uuendatud Tallinna lennujaam, Ülemiste kahetasandiline ristmik, uued rongid ja Lottemaa teemapark Pärnumaal. Samas on tehtud ka palju neid projekte, mida saame igapäevaselt oma elus tunda – näiteks puhas joogivesi sadadele tuhandetele inimestele, energiasäästlik kodu või kiire interneti kasutamise võimalused.

Märkimata ei saa jätta transpordivaldkonda ja selle arengut. Ühtekuuluvusfondi toetatud TEN-T projektidega on rekonstrueeritud pikad maanteelõigud. Riigil on vahendeid olemasolevaid teid hooldada ja teha vajalikke parendusi, kuid Euroopa ja Eesti jaoks oluliste transiidikoridoride arendamiseks Eesti riigil eelarvelised vahendid puuduvad.

Kas eesmärgid said täidetud?

Rahandusministeeriumi tellitud uuringu “Perioodi 2007–2013 struktuurivahendite mõju regionaalarengule” raames läbi viidud vestlustes ja töögruppides ilmnes kümnes maakonnas, et eurotoetused on toonud kaasa pikaajalised muutused maakonna elukeskkonnas ja toetanud arengueelduste väljaarendamist.

Seda eriti transpordi, inimeste liikumisvõimaluste ning elukeskkonna ja turismivõimaluste arendamisel. Tehtud investeeringute maht ilma struktuurivahendite abita oleks käinud kohalikul tasandil üle jõu.

Märkimisväärselt on paranenud piirkondade konkurentsivõime välisinvesteeringute kaasamisel tänu tööstusalade arendamisele ning olulisel määral on panustatud tööhõive suurendamisse ning ümberõppesse.

Oluline on rõhutada, et eurotoetuste abil on võimalik rahastada projekte ja tegevusi, mida on Euroopa Komisjoni lubanud ja mis on läbirääkimiste käigus detailselt kokku lepitud. Kõiki tegevusi ei saa rahastada. Nii näiteks ei ole võimalik struktuurifondidest rahastada kohalike teede korrashoidu või doteerida maakondlikku ühistranspordisüsteemi. Seega neid tegevusi tuleb rahastada teistest allikatest.

Millised müüdid eurotoetusi ümbritsevad?

Mitmed meedias kajastamist leidnud müüdid kirjeldavad sihipäratu euroraha kasutamise näidetena üksteisele võrdlemisi lähestikku asuvate ujulate ehitamist, seda nii Kuusalu ja Loksa kui ka Karksi ja Abja ujulate näitel. Siinkohal tuleb märkida, et väited on eksitavad ja ühegi mainitud ujula ehitust ei ole eurotoetusest rahastatud. Nimetatud ujulatega seotud investeeringuid on omavalitsused teinud oma eelarvelistest vahenditest. Kohalikule avalikule taristule struktuurivahenditest toetuse andmisel on pakutava teenuse jätkusuutlikkus üks olulisemaid kriteeriume, mille raames on hinnatud nii kasusaajate kriitilise massi säilimist kui ka objekti edaspidise ülalpidamise rahalisi võimalusi.

Teiseks väidetakse ekslikult, et eurotoetustest on rahastatud koole, mis üsna pea on seejärel suletud. Tuleb nentida, et näiteks üldhariduskoolide õpilaste arv on kogu Eestis aastatel 2005–2015 vähenenud üle 20 protsendi ja saavutanud teatava stabiilsuse alles viimaste aastatega. Suletud koolide andmestiku põhjal saab siiski kinnitada, et kõikides eurotoetuse toel korda tehtud munitsipaalkoolimajades on ka praegu võimalik üldharidust omandada. Kui räägitakse koolide sulgemisest, on tegelikkuses enamasti tegemist vaid üldhariduse ühe või kahe kooliastme sulgemisega, säilitades ülejäänud klassid.

Kohalike omavalitsuste ühinemiste käigus on koole kui munitsipaalasutusi ka likvideeritud, ühendades need ühtse juhtimise alla. Ka sellistel juhtudel antaksesamas koolihoones haridust edaspidigi. Kuigi mitmes toetatud koolis ei jätka enam tegutsemist või on kavas sulgeda gümnaasiumiosa, on projektide rahastamisel juba ennetavalt arvestatud võimalike koolivõrgustiku muudatustega ning investeeringu asjakohasust on hinnatud tegevust jätkava põhikooli vajadustest lähtuvalt.

Kui pikemaajaliste rahvastikuprotsesside tulemusena peaks siiski koolivõrk nii palju muutuma, et mõni seni rahastatud kool täielikult suletakse, saab vajadusel muuta hoonete funktsionaalsust ka hiljem – näiteks renoveeritud, kuid tühjenevatesse koolimajadesse saab kavandada lasteaia, rehabilitatsiooniteenuse või anda selle külaseltsi käsutusse näiteks külamajana. Selliseid hoonete kasutusotstarbe mitmekesistamise lahendusi on omavalitsused juba praegugi kasutamas.

Mis edasi saab?

Probleemina on läbi käinud ka see, et siseriiklike rahastajate puhul ja Euroopa Liidu toetuste puhul on erinevad reeglid, sealhulgas erinevad omafinantseeringu määrad. Nõuded võiksid sarnaste tegevuste jaoks olla sarnasemad. Tegelikkuses on nõuded omafinantseeringu määrale samad ja raha kasutamisel kehtivad samad seadused. Küll on aga riigi raha ja euroraha erisus see, et viimase kasutamisel on kontroll tõhusam, kuna kontrollijaid on rohkem ja sanktsioonid on erinevad.

Mis saab pärast aastat 2020? Eurotoetused ära ei kao, kuid meie riigi majanduse kasvades Eestile eraldatav toetussumma väheneb. Peame ka alanud eelarveperioodi toetuseid kasutama nutikalt, tehes tarku investeeringuid tootlikkuse tõusuks, tööhõive kasvuks ja Eesti elu paremaks muutmiseks.

Eurotoetused on silmnähtavalt meie riiki arendanud. Paljud ellu viidud projektid on kinnituseks, et oleme eri valdkondades olnud positiivse edasimineku tunnistajaks ning käesoleva finantsperioodi valikud on olulised tuleviku edulugude aluseks.

Allikas: Rahandusministeeriumi blogi

Telli nüüdsest veelgi mahukam ajakiri Maakodu ja võida eksootiline reis Malaisiasse ja Singapuri! Tellida saab siit

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare