ÜKS KÜSIMUS: Kas Eestis kehtib pärandimaks?
Lugeja küsib: Osa minu tuttavaid väidab, et pärandimaks on olemas. Või mõeldakse selle all tulumaksu? Palun selgitage, kas, ning kui jah, siis mille eest peavad maksma pärijad, kes pärivad vara.
Vastab vandeadvokaat IVO MAHHOV:
Eestis pärandimaksu kehtestatud ei ole. Siiski võivad pärimise ja pärimismenetlusega kaasneda kulud mitmesuguste tasudena. Näiteks maksab pärandi vastuvõtmise avalduse tõestamine vastavalt notari tasu seadusele 65.15 eurot. Varem kehtis pärimistunnistuse väljastamisel notari tasu süsteem, mille kohaselt notari tasu suurus määrati tõepoolest päritava vara väärtuse alusel, kuid praegu maksab pärijate väljaselgitamise ja pärimistunnistuse tõestamine fikseeritult 102.25 eurot.
Kui pärandaja võlgade tõttu viiakse pärimismenetluse raames läbi pärandvara inventuur, tuleb arvestada ka kohtutäituri tasuga, mis on 0,1% pärandvara nimekirja kantud vara koguväärtusest, kuid mitte vähem kui 35 eurot ja mitte rohkem kui 3336 eurot. Kui aga päritava vara ümberregistreerimist kohe ei soovita, polegi otsest kohustust pärimismenetlust algatada ega eelloetletud tasusid maksta.
Tulumaksuseaduse § 15 lg 4 p 1 ütleb selgelt, et vastuvõetud pärandvara tulumaksuga ei maksustata. Seega ei tule pangaarvel oleva raha ega kinnis- või vallasvara pärimisel maksta ka tulumaksu.
Küll aga sätestab tulumaksuseaduse § 15 lg 1, et tulumaksuga maksustatakse kasu ükskõik millise eseme, sh kinnis- ja vallasasjade müügist. Vahet ei tehta, kas olite müüdava asja omandanud ostmise või pärimise teel.
Tulumaksuga maksustatavaks summaks on müügitehingust tegelikult saadud kasu. See tähendab, et enne maksu suuruse arvutamist on õigus müügihinnast maha arvestada vara omandamiseks ning selle parendamiseks ja täiendamiseks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulud. Siia kuuluvad näiteks ostu-müügitehinguga seotud vahendustasud maaklerile, riigilõivud ja notari tasud, aga pärija jaoks ka pärimismenetluses makstud tasud ja lõivud.
Vara omandamiseks tehtud kulude hulka kuuluvad ka müüdava kinnisasja kunagisel ostmisel tehtud kulutused, sh ostuhind.
12. veebruaril 2014 muutis Riigikohus oma otsusega haldusasjas nr 3-3-1-97-13 maksuameti senist praktikat, leides, et pärijal on õigus pärandina saadud kinnisasja võõrandamisel ostu-müügihinnast maha arvestada pärandaja poolt kinnisasja soetamiseks tehtud kulud. Sellega loeti tulumaksuseadusest tulenev õigus soetamismaksumus müügihinnast maha arvestada päritavaks õiguseks. Selle seisukoha tõttu vähenes pärijate tulumaksukohustuse suurus oluliselt.
1. jaanuaril 2015 jõustub aga tulumaksuseaduse muudatus, mille kohaselt loetakse pärandina saadud vara soetamismaksumuseks üksnes pärija tehtud kulud. Seega seadustatakse uuesti enne eelviidatud Riigikohtu lahendit kehtinud praktika, kus pärandaja poolt kinnisasja ostmiseks tehtud kulusid tulumaksust maha ei arvestatud.
Seaduse väljatöötajate sõnul on eesmärk säilitada seni kehtinud põhimõte, et pärija, kes päritud vara võõrandab, saab soetamismaksumuse hulka arvestada vaid enda tehtud kulud. Pärandaja kantud soetamismaksumust kasu arvutamisel arvesse ei võeta. Eeldatakse, et pärandi saaja (nagu ka kingituse saaja) omandab vara tegelikult tasuta.
Seadusemuudatus kehtib pärast uue seaduse jõustumist vara võõrandamisest saadud kasule.
Erandina näeb tulumaksuseadus ette maksuvabastuse juhuks, kui müüakse kinnisasja, mida müüja on kuni müümiseni kasutanud oma elukohana. Seega ei pea kinnisasja müümisel tasuma tulumaksu juhul, kui te selles korteris või majas elate. Tulumaksuseadusest tulenevad maksuvabastused ei ole niisiis seotud pärimisõigusega, vaid põhimõttega, et oma elukoha müük on alati maksuvaba. Lähtutakse sellest, et omaenda elukohta müües ei soovita teenida tulu, vaid muuta elukohta – osta sama raha eest teine elukoht.
