ÜKS KÜSIMUS: Mis on varalahusus?
Lugeja küsib: Oleme juba 15 aastat abielus olnud, lapsi meil pole. Kui abiellusime, ei olnud kummalgi erilist vara, nüüd oleme ehitanud maja, mis on küll mehe nimel, aga seda saame lugeda abielu kestel soetatud ühisvaraks.
Samas on mul parem teenistus olnud, nii et pangaarve on mul kopsakam kui mehel. Soovime teha nüüd varalahususe, et kui omavahelised suhted veelgi halvenevad, saaksime abielu lahutades rahulikult laiali minna.
Palun selgitage, kuidas seda teha. Kas varalahusust saab sõlmida üksnes abieluvaralepinguga ja kas sel juhul jaguneb nii maja pooleks kui ka minu pangaarve pooleks?
Maalehe lugeja
Vastab Ivo Mahhov, vandeadvokaat
Kogu abielu jooksul omandatud vara on perekonnaseaduse (PkS) § 25 kohaselt teie ühisvara. Nii maja, pangakontod, väärisesemed kui muu vara kuuluvad kindlaks määramata osades teile mõlemale ühiselt. Seadus lähtub abikaasade võrdsusest, mistõttu eeldatakse, et abikaasadele kuulub võrdne osa ka ühisvarast, seega kummalegi abikaasale mõtteliselt pool.
Abikaasadele kuuluva osa suurust ei mõjuta see, kumma abikaasa tulust on mingid kulutused tehtud, kelle nimele vara soetatud või kes on teinud rohkem tööd. Näiteks sätestab PkS § 17, et kui üks abikaasa teeb perekonnale suuremaid rahalisi kulutusi kui teine abikaasa, siis eeldatakse, et tal ei ole õigust nõuda teiselt abikaasalt rohkem panustatud vahendite hüvitamist.
Abielu ajal on abikaasade varasuhe võimalik ümber korraldada ainult abieluvaralepinguga. Abikaasad lepivad kokku, et seni kehtinud abieluvararežiim lõpetatakse ja selle asemele valitakse uus seaduses ette nähtud varasuhe (PkS § 59). Näiteks võib ühisvara asemel valida varalahususe põhimõtte. Lisaks võib abieluvaralepinguga tunnistada ühisvaraks või lahusvaraks üksikuid esemeid või teatavasse liiki kuuluvaid esemeid (PkS § 27 lg 4).
Varaühisuse lõpetamisel abikaasad jagavad oma ühisvara (PkS § 37 lg 1). Abikaasadel tuleb kokku leppida, kellele mingi konkreetne ese jääb. Seadus ei sätesta, kellele mis jääma peab, see on poolte otsustada. Küll aga tuleneb seadusest eeldus, et mõlemale abikaasale jääb vara võrdses väärtuses, kui ei ole kokku lepitud teisiti (PkS §37 lg 3).
Kui valite edaspidiseks varasuhteks varalahususe, käsitletakse teid edaspidi samamoodi nagu isikuid, kes teineteisega abielus ei ole (PkS § 58). See tähendab, et edaspidi omandatud vara kuulub üksnes sellele abikaasale, kes selle on soetanud.
Abieluvaraleping sõlmitakse abikaasade kokkuleppe alusel notariaalselt tõestatud vormis (PkS § 60). Notar üksnes selgitab pooltele seadust ja kinnitab nende kokkuleppe, kuid vara ta kellelegi määrata ei saa. Seega kui pooled lepingu tingimustes kokku ei lepi, ei ole lepingu sõlmimine võimalik.
Kohtu kaudu on praegu kehtiva perekonnaseaduse kohaselt võimalik ühisvara jagada üksnes koos abielu lahutamisega. Abielu kehtivuse ajal on kohtulik vara jagamine võimalik veel üksnes erandlikel asjaoludel, näiteks siis, kui üks abikaasa on rikkunud perekonna ülalpidamise kohustust ja see võib perekonna ülalpidamist oluliselt ohustada (PkS § 36).
