Üksi tegutsevad perearstid muutuvad peagi erandiks
“Suund on tõesti keskustele,” kinnitab terviseameti vastloodud peremeditsiini osakonda uuest aastast juhtima asuv Pille Saar. “Väikesed üksikpraksised nii hästi ei toimi kui grupipraksised.”
Saare sõnul ei tähenda see, et teatud kohtades ei võiks ka üksikuna tegutsevad perearstid alles jääda. “Aga see on pigem erand,” rõhutab Saar.
Saar on sellel alal vaieldamatu asjatundja. Tänavu 6. juunil võttis Riigikogu vastu tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse. Selle üks autoreid oli sotsiaalministeeriumi nõunik Pille Saar.
Nagu Eestis tihti kombeks, asub seaduse autor pärast selle vastuvõtmist ka ise seaduse elluviimist juhtima. Nii ka seekord.
Tuleb tsentraliseerimine
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse üheks märksõnaks on tsentraliseerimine.
Kui seni tegelesid perearstide töö korraldamisega maavalitsused, siis uuest aastast võtab nende töö üle terviseameti peremeditsiini osakond.
Enam ei pea maavanem perearstidele konkursse korraldama ja muret tundma, kui mõnda kohta ei taha tohtrid tööle tulla. Enam ei pea ta ka perearstile asendajat otsima.
Muutusi on veel. Enam ei pea maavanem tervishoiustatistikat korjama ja seda pealinna edastama. Enam ei pea maavalitsuses seni tegutsenud viisteist ametnikku perearstindusel silma peal hoidma. Enam ei pea vallavanemad mure korral maavanema poole pöörduma.
Tõsi, maavalitsuste ametnikud ei taha valdkonnast lõplikult loobuda.
“Muretseme jätkuvalt, kuidas maapiirkondade perearste toetada. Meie maakonna inimesed vaatavad ikka meile otsa ja ootavad vastuseid oma muredele siit,” kinnitab Viljandi maakonna sotsiaalala peaspetsialist Luule Vitsur. “Viljandi maavanem on omavalitsustele juba varem teada andnud, et oleme ikka valmis neid aitama ja toetama.”
Ka Vitsuri kolleeg Hiiumaalt Vilma Tikerpuu ei hinga kergendatult. “Kui riik on veendunud, et tsentraliseerimine on parim variant, ju siis on,” lausub ta. “Aga ka maakonna tasandil on oma tugevused, otsene kontakt inimesega, mis võimaldab murega kergemalt ja kiiremini hakkama saada.”
Tikerpuu tuletab meelde üht talupojatarkust: “Kui kõik on kombes, läheb hobune alati koju. Aga kui on raskused, peab keegi võtma ohjad enda kätte ja ta koju juhatama. Kuidas aga ohjata kaugelt?”
Ka Ida-Virumaal valitseb kahjutunne. “Maavalitsusel oli soe ja usalduslik suhe kõikide perearstidega ja keskustega,” tõdeb Ida-Viru maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja Evi Kruzman. “Saime aastate jooksul oma ülesannetega hästi toime, suutsime kõikidele nimistutele alati leida perearsti.”
Kõik koondub Tallinna
Terviseameti peremeditsiini osakonnas peavad asjaga hakkama saama viis ametnikku: üks analüüsib nimistuid, teine korraldab perearstide asendamist puhkuse ajal, kolmas korraldab konkursse, jurist vormistab dokumente. Pille Saar juhib.
Algul anti lootust, et kõik ametnikud ei hakka tööle pealinnas. “Kuivõrd te suudate aidata sellele kaasa, et need ametnikud ei hakkaks istuma Tallinnas, vaid et nad oleksid Eesti eri paikades?” päris Riigikogu liige, endine Põlva maavanem Priit Sibul seaduseelnõu arutelul.
“Meie esialgne nägemus on kindlasti, et need inimesed on ikkagi nii kohapeal kui võimalik,” vastas talle sotsiaalminister Hanno Pevkur.
Nüüd selgub, et kõik ametnikud hakkavad istuma Tallinnas.
“Lihtsam on majandamine läbi viia konsolideeritult siin keskel, mitte nii, et üks inimene teeb tööd Tartus või teine kuskil Pärnumaal,” nendib Saar.
“Juhtuski nii, nagu kahjuks alati juhtub,” tunnistab Priit Sibul Maalehelt uudist kuuldes. “Selle asemel et mõni maavalitsuse ametnik terviseameti perearstinduse osakonda tööle võtta, tekivad kõik töökohad Tallinna. Ma ei arva aga, et kõik ametnikud peaksid Tallinnas istuma. See on puhtalt regionaalpoliitiline küsimus. Ametnikud, kelle põhilised töövahendid on arvuti ja telefon, võivad töötada kõikjal Eestis.”
Maakondades perearstindust juhtinud ametnikud ei oska arvata, kas tsentraliseerimine asja paremaks teeb.
“Ei tahaks ennustada, aga loodame,” on Saare maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja asetäitja Anneli Tõru napisõnaline.
“Ma ei ole aru saanud, mis suhtes maal perearstindus paremaks muutub, kui juhtimine läheb kaugemale,” ütleb Vilma Tikerpuu.
Luule Vitsur muutuste võimalust siiski näeb. Kui maavalitsustel polnud võimalusi perearstide maale jääma keelitamiseks või noorte arstide meelitamiseks, siis terviseametile on antud uued võimalused.
“Kui neil õnnestub perearste maapiirkonda juurde saada, on hästi,” nendib Vitsur.
Tööd jätkub tegijail küll
Nii või teisiti tuleb peremeditsiini osakonnal endale asi kõigepealt selgeks teha. Küll tööd juba jagub. Alles hiljuti ilmus ju ajakirjanduses artikkel pealkirjaga “Perearstide kriis: Valgamaa otsib korraga nelja tohtrit”.
Ida-Virumaal on asendusarst Toilas, Avinurme perearst töötab osaliselt Soomes. Ka üks Saaremaa perearst töötab osaliselt Soomes.
“Alustatud asendusarsti-projekti kaudu ei ole Saaremaale tulnud ühtegi asendusarsti,” tunnistab Anneli Tõru.
Kõige parem on olukord Hiiumaal ja Mulgimaal. Seal ei tööta ühtegi asendusarsti. Vähe sellest, ükski perearst ei käi ka välismaal leiba teenimas.
