varupunake

on

puruvanake

A. ITSKOK


Eesti soetab piimaautomaadid

Põlluministeerium soetab lähiajal suure partii mahepiima automaate, riigihanke võitis rahvusvaheline korporatsioon Global Creator Ltd.

“Piim sisaldab kaltsiumi ning see on kasvavale organismile väga vajalik,” selgitas minister Valdur Rindkere. “Tavaliselt saab piima poest, kuid mahepiim on tavapiimast veelgi tervislikum, sest selles on kõik vitamiinid, rasvhapped ja antioksüdandid säilinud loomulikul kujul.”

Uudsed mahepiima automaadid on kõrgtehnoloogia viimane sõna, mis ei vaja elektrienergiat.

Seadme käivitamiseks tuleb selle esiosas asuvast avast sisestada taimseid saadusi (naeris, kartul, peet), kuid eriti efektiivselt töötab vähenõudlik masin taimejäätmetega (rohi, silo, hein).

Automaadi põhivarustuses on spetsiaalsed seadmed ja sensorid, mille abil see piima tootmiseks vajalikke aineid iseseisvalt manustab.

Siiski peab arvestama sellega, et kvaliteetse mahepiima saamiseks tuleb seadeldist varustada ka mineraalainetega (sool, kriit jms).

Töötades võib automaat tuua kuuldavale röhatusi ja matsutamist meenutavaid helisid, neid tekitab keerukas tooraine töötlemise protsess.

Piima valmimisest annab seade märku helisignaaliga, tervisliku joogi saab kätte seadme allosas asuvast reservuaarist. Selle on tootja varustanud käepäraste seadeldistega, millest kätega muljudes väljubki mahepiim.

Oskuslikult on lahendatud jäätmeprobleem. Kui seade asub õues, laotab see tootmisjäätmed automaatselt maapinnale, mis teadlaste sõnul võib tõsta mullaviljakust.

Siseruumidest tuleks tootmisjäätmed siiski välja viia, kuna leidub inimesi, kes on nende suhtes allergilised või kellele ei meeldi jäätmete lõhn (paljude teadlaste sõnul on see kasulik inimese kopsudele — toim).

Analüütikute arvates võiks ühe piirkonna jaoks ette nähtud mahepiima automaadid paigutada spetsiaalselt selleks ette nähtud ehitisse, mille lähedusse rajatakse seadmete käivitamiseks vajalike ainete ladu ning kus nii mahepiima kogumine kui ka jäätmete eemaldamine oleks automatiseeritud.

Järgmisena on ministeeriumil plaanis kuulutada välja riigihange munaautomaatide soetamiseks.

SERGEI KRAANA

mahepiima automaadi operaator 



VILDE VAADE

Kui vanasti kutsusid kohvile avalikud naised, siis nüüd poliitikud.

Ühesõnaga — Mart ja Edgar panid kohvikuäri püsti. Käisin-jõin-sõin seal minagi.

Kõigepealt lasin endale kui valijale välja teha Edgari kohvikus. Peremeest muidugi kohal ei olnud, intelligent olla jälle põõnama jäänud. Ah sa Mait laulis nurgas, aga k-pirukad suuremad asjad ei olnud.

Siis lasin endale kui valijale välja teha Mardi kohvikus. No seal oli kord täiesti käest ära — ainult kaks ja pool pirukat näkku, ja mitte tasuta! Aga see-eest sai Marti ilma rahata habemest sikutada nii palju, kui oli tahtmist.

Tundsin end nagu tsirkuses igasuguseid isesuguseid vaatamas. Mingi lepingu pidin ka nendega veel sõlmima, enne kui tulema lasti — see on hullem orjus kui kodulaenuleping pangaga.

Siis käisin Pärnus, lasin endale kui valijale välja teha Oravapesas. Seal oli keegi oravapoiss platsis, kuid pirukad said juba enne minu saabumist otsa. Nii seal, Edgari kui Mardi kohvikus jõin kohvi nii et seda nägu — see ju kallis ja koju enam osta ei jaksa. Muide, Edgari kohvikus anti minu ohjeldamatu lürpimise peale vaikselt mõista, et kohv läheb veel kallimaks…

Kohvipohmell peas, käisin ühel valimisüritusel, kus tutvustati valimisprogrammi ning ümarlauavestlusel räägiti teemal “Obligatoorne dilemma läbi paradigma diskursuse enne ja pärast valimisi”. See oli õudne.

Ükspäev vihastasin ennast seaks. Miks mees, kes teatud meeleolus ja seisundis röstis keset Läänemerd rösteris kala ja õpetas seda kamraadidelegi, saab presidendilt teenetemärgi, aga mina mitte?

Mis on tema edu pant? Kas tõesti see, et tema parv toimetas presidendiralli megasoodsalt või suisa tasuta Rootsi ja tagasi? Vastake, ametlik Kadriorg!

Sellegipoolest sain kutse ilmuda 24. veebruaril presidendi vastuvõtule, kuid nüüd on häda, mida selga panna. Vist pean ära ütlema, sest ei sobi ju minna samade teksastega, millega viis aastat tagasi vastuvõtul käisin. Või siiski tohib? Proua moeekspert, aidake!
ANTON VILDE

“Eesti otsib supertaati!” finalist


RENOVATSIOON

Uustähestik

Kuna

  • eesti keele normeerimine on tuntud endise eesti kirjaniku arvates üle igasuguse piiri läinud,
  • keel on elav organism ja üldrahvalik omand ning seega kuuleb kõige õigemat keelt tänaval/Viru keskuses/Internetis,
  • sulghäälikud on keerulised
  • ja üldse,

siis oleks tagumine aeg revideerida stagneerunud tõekspidamisi, mis pole suutnud sammu pidada pidevalt isemuutuva eesti keelega.

Üheks seniseks alustalaks, mille väärtus keele viimaste arengute valguses kahtluse alla tuleb seada, on tähestik. See aegunud relikt ei vasta enam ammu tegelikkusele.

Sestap teengi ettepaneku võtta kasutusele uus tähestik, mis kajastab adekvaatselt keele isearengut viimasel aastakümnel. Alljärgnevalt pakun välja uue eesti keele tähestiku, mis on maha kirjutatud otse elust enesest, sündinud pikaajaliste vaatluste tulemusena nii on- kui offlainis. Lisan iga tähe juurde ka relevantsed kasutusnäited igapäevaelust.

 

A      aa                alfaisane, android, apdeit

P      pee              paklasaan, pmv, pravuuritar

C      tsee              tseevitamiin, siidii, kroksid

T      tee               totatsioon, toktorant, tumbäss

E      ee                emo, edulugu, eripension

F      eff                firma, fänn, feissbuk

K      kee              keenivaramu, kuugl, keiparaad

H      -                  üppeliiges, Olland, ämmastav

I       ii                  iive, idjoot, aipäd

J       jott               jalgpalluri naine, jokk, tsiisas

K      kaa              krapula, keiss, kommentaarium

L      lol                lõimumine, läpakas, laikima

M     emm            masu, maamaks, mölakas

N      enn              normaalne, noridvä, nato

O      oo                otolarüngoloog, operatiivsõiduk, onvä

P      põhh            palgalõhe, präägast, püramiidskeem

R      ärr                riigikogu, ringkaitse, rohujuuretasand

S      ess               sookvoodid, svedpänk, spaa

Š      šaa               sabloon, Sveits, sampinjonid

Z      tsõhh            soopark, soloogia

Ž      žõhh             sürii, silett, setoon

T      tõhh             tööpuudus, tormikahjustused, tätvere

U      uu                uudisnupp, uurija, undruk

V      vä                valimiskomisjon, vanama, väärteomenetlus

W     vee              veeveevee, Vimberg, vikiliiks

Õ      õõ                õõvastav, õpiraskused, õnnal

Ä      häh              ämber, ämm, äppl

Ö      öh                ööklubi, ökomaja, öheksa

Ü      üü                ülbik, ümbrikupalk, üritus

X      iks                iks-mehed, iks-mehed 2, iks-mehed: viimane vastuhakk

Y      uai               juutuub, jess

  SVEN VAHAR

Vaata ka SIIT



VAATAKS TÕTT

RAIVO RAAVE: “On tõsiasi, et poliitika pole au sees, ja inimene, kes on läinud poliitikasse, peab end kuidagi sõprade ees vabandama.”

Õhtuleht, 13. juuli 2009



TÕRRE PÕHJAST

Piibel ütleb, et armasta oma ligimest, ja ütleb, et armastage oma vaenlasi — võib-olla seepärast, et üldiselt on need ühed ja samad inimesed.

G. K. CHESTERTON



TÕSI TAGA

- Kui naabrimees kapist välja tuleb, võid rahuliku südamega komandeeringusse sõita.

- Soovahetusoperatsioonilt naaseb seltsimees seltsidaamina.

- Kui naine tuleb uksele pudrunuiaga, peaks mees oma pudrumulgu kinni hoidma.

- Peretüli puhul aitab paariteraapia, perevägivalla puhul puuriteraapia.

ANDRES ÜLVISTE