Üleriiklik näitus toob kohale hulgi põnevaid jahitrofeesid
"Jahitrofeede väärtustamine on rahvuskultuuri osa ja jahinduses alati olulisel kohal olnud ning sellega avaldatakse eelkõige austust emakesele loodusele," selgitas Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts ning lisas, et väga tähtis on trofeede puhul ka pedagoogiline ja teaduslik aspekt. "Tänavu on üllatav see, et Eestist on leitud nii palju põnevaid trofeesid," kommenteeris tegevjuht näituse avamise eel.
Alates selle aasta märtsist hinnati üle Eesti kokku 1571 jahitrofeed, mis on läbi aegade suurim rekord. Lõpptulemusena saadi 1328 medaliväärset trofeed: 326 kuld-, 424 hõbe- ja 578 pronkstrofeed. Parimatest trofeedest valmiski nüüd Sagadi mõisa metsamuuseumis näitus, mis jääb avatuks septembrini.
"Tipptrofeede tase on aastatega märgatavalt tõusnud," kommenteeris näitust vanemtrofee-ekspert Andres Lillemäe. "Tänavust trofeenäitust vaadates kajastub siin eelkõige seakatku tugevad mõjud metsas, ent hüppeliselt rohkem on esitatud ka kopra ja suurkiskjate trofeesid," lisas Lillemäe.
Jahitrofeede näitusi on traditsiooniliselt korraldatud alates 1968. aastast. Tänavu toimub jahitrofeede näitus juba 12. korda. Komisjonides hinnati põdra-, metskitse- ja punahirvesarvi; metsseakihvasid; ilvese-, hundi- ja karunahka; hundi-, karu-, ilvese-, kopra-, mägra-, rebase-, šaakali- ning kährikukoljut. Välismaistest liikidest hinnati nt mufloni-, mägikitse, dagestani tuura-, muntjaki-, impala-, muskusveise-, izjubri- ja valgesaba-gnuusarvi; hiina vesihirvekihvasid ning pruuni tähnikhüääni koljut.
Jahitrofeede väärtustamine baseerub kolmel sambal. Esimene on jahikultuuriline ja peegeldab jahimeeste austust nii looduse, ulukite kui ka oma ameti vastu. Teine on pedagoogiline, mis annab nii noortele kui täiskasvanutele infot selle kohta, millised ulukid meie metsades elutsevad ja on ammendamatu allikas selgitamaks looduse keerukaid protsesse ja nende omavahelisi seoseid. Kolmas sammas on aga teaduslik. Jahitrofeede süstemaatiline kogumine, mõõtmine ja katalogiseerimine annab hindamatu informatsiooni teadustööks ja populatsioonide hindamiseks.
