Urmas Kruuse: Vietnami turg on piimapulbrile juba lahti, peagi järgneb ka Hiina turg

Täna toimub maaeluministeeriumis Hiina kõrgete ametnike korraldatud toiduohutuse seminar, kus tutvustatakse Hiina toidukontrolli korraldust ja ekspordivõimalusi.

Suure eeltöö selleks, et Hiina turg avaneks meie piimatoodetele, on ära teinud ka Urmas Kruuse, kes maaeluministrina tegi ära suure töö selleks, et Eesti toidukaupu saaks eksportida Hiina turule.

Nii väisas Urmas Kruuse maaeluministrina mitmel korral Hiina Rahvavabariiki ja võttis vastu kõrgetasemelisi delegatsioone. Juba eelmise aasta lõpul allkirjastati Eesti ja Hiina põllumajandusministeeriumide vaheline tegevuskava koostööks aastatel 2015–2016.

Tänavu sõlmis Eesti Hiinaga toiduohutuse protokolli. Eesti ja Hiina ametkondade koostöö tulemusel on allkirjastatud piimaprotokoll ja kalaprotokoll kilu ja räime osas, mis on avanud võimaluse nende toodete ekspordiks Hiinasse.

Urmas Kruuse, olite 4.-8. novembrini Hiina visiidil? Millised olid selle visiidi olulisemad tulemused meie põllumajandusekspordi edendamisel?

Hiina ja Vietnami visiidi kõige praktilisem tulemus oli Eesti piimapulbrile Vietnami turu avanemine. Hiinas kohtusin põllumajandusminister Han Changfuga, kellega arutasime kahe riigi koostöövõimalusi kaubanduses ja põllumajanduses. Minister kinnitas, et meie toidukaubad on Hiina oodatud.

Hiina põllumajandusministriga pole Eesti ministrid varem kohtunud. Eesti vastuvõtmine Hiinas nii kõrgel tasandil on hea märk, kuid selleks on tehtud kaks aastat järjepidevat tööd. Hiina turule on keeruline minna, seepärast olen riigi esindajana paari viimase aasta jooksul korduvalt külastanud Hiinat, et paberimajandus kahe riigi vahel korda saada ja meie toidujärelevalvesüsteem saaks vajalikud tunnustused.

Aga see pole olnud vaid minu ettevõtmine. Tugevamat tööd alustas Eesti Hiina suunal 2014. aastal, kui Venemaa kehtestas Euroopa Liidu toidukaupadele sanktsioonid ja pidime hakkama otsima Eesti toidukaupadele alternatiivseid turgusid. Kahe aasta jooksul oleme pidevalt kohtunud Hiina ametivendadega, samuti on nad külastanud Eestit. Tulemused on ka ette näidata, sest avanenud on võimalus viia piimatooteid Hiina turule, samuti on laienenud kalatootjate võimalused eksportida.
Viimase visiidi ajal osales Eesti oma toidukaupadega ka Hiina 14. rahvusvahelisel põllumajandus-kaubandusmessil, kus nelja päeva jooksul esitleti messi külalistele ja piirkonna ostujuhtidele Eestis toodetud toitu. Mess näitas, et meil on maitseid, mis võiksid Hiiina turule sobida. Küll on üks järeldus, et me ei tohi mõelda ennast väikseks. Peame lihtsalt õppima paremini tundma teiste turgude maitseeelistusi, et teaksime kuhu ja mida on mõistlik eksportida.

Samas pole küsimus üksi Hiinas või Vietnamis. Kuigi on kõlanud hääli, et tuleks panustada Venemaa sanktsioonide lõpetamisele, tuleb jätkata lihtsalt Eesti toiduainete ekspordigeograafia laiendamisega. Sellele ei ole alternatiivi. Eriti piima- ja kalandussektoris, kus tootmine ületab mitmekordselt sisemaist tarbimist.

Samuti peame vaatama kriitiliselt üle oma tooteportfelli ja püüdma väärtusahelas edasi liikuda. Näiteks on oluline uue ühistulise piimatööstuse ja kalakomponentide tehase rajamine, et me ei jääks vaid tooret eksportivaks riigiks, vaid suudaksime toota ja müüa väärtuslikumaid tooteid.

Tugev tootearendus on vajalik, et saaksime minna eksportturgudele püüdma paremat hinda. See on ainus viis suurendada põllumeeste sissetulekuid. Põllumajandus- ja maaelupoliitika kese peab olema sissetulekute suurendamine, mitte ainult toetuste väljamaksmine.

Ma loodan, et praegu kasvule pööranud piima- ja lihahinnad ei hakka pärssima põllumeeste ühistegevust riskide maandamisel ja jätkatakse ühistulise piimatööstuse projektiga. See on ka kõikide ekspordiplaanide üks aluseid.

Ekspordi arendamise puhul on oluline hoida meie toidujärelevalve süsteem usaldusväärse ja läbipaistvana, vajadusel jätkata teiste riikidega oma nõuete harmoniseerimist. Eriti oluline on see kaugetel Aasia turgudel, kus väga tähtsustatakse toiduohutust puudutavat. Eesti peab siin hoidma oma toidujärelevalve usaldusväärse ja läbipaistvana. Seepärast on näiteks uuele maaeluministrile kuuluva Konju kitsefarmi ümber toimuv segadus väga kahetsusväärne. Selliseid asju pannakse mujal tähele ja see pole vaid Eesti inimesi huvitav küsimus. On oluline, et avalikkus saab kiireid ja usutavaid vastuseid.

Olete Hiina eksporditeemal praegu üks suuremaid asjatundjaid. Palun selgitage, milliseid samme tuleks nüüd Eesti-poolselt veel teha, et lõpuks ometi avaneks Hiina turg Eesti põllumajandustoodetele?

Hiina ja teisi suure rahvaarvuga turgusid pole vaja karta. Tuleb leida vaid riigi erinevaid piirkondi, kuhu kauba ekspordiga alustada. On ju Hiina üks provints kümneid kordi suurem Eesti riigist.
Usutavalt saame oma toidukaubaga turule minna, kui meie ettevõtjad teevad selleks ühistööd ja takistuseks ei saa teatav egoism.

Kokku tuleks panna eksportööride teadmised ja kogemused. Näiteks piimanduse puhul võiksid piimatööstused panna seljad kokku, kaasata näiteks pool Eesti toorpiimast ja koostöös põllumeestega kasutada ära riigi pakutud 15 miljonit eurot ühistulise piimatööstuse rajamiseks. Oleks üsna kurb põllumeeste jaoks, kui täiendavat investeeringut ei tekiks. Kui ise müüa ei taha, siis riisuvad koore teised. Põllumees peab saama ise oma piima peremeheks.

Riigi poolt algatasime minu ministriks olemise aja jooksul uue lähenemise, kus Veterinaar- ja Toiduamet koos ettevõtjatega korraldavad ümarlaudu perspektiivikate turgude üle arutamiseks. See annab ettevõtjatele hea kanali, mille kaudu aegsasti märku anda, milliste turgudega peaks lähitulevikus tegelema. See lähenemine peaks kindlasti jätkuma.

Kõige suuremas plaanis eeldabki Hiina turule minek ettevõtjate senisest suuremat koostööd. Eestis on praeguseks juba piisavalt ettevõtjaid, kellel on esmased kontaktid Hiina äripartneritega olemas. Oluline osa bürokraatlikest takistustest on kõrvaldatud, nüüd peavad ettevõtjad suurt aktiivsust üles näitama. Riik ei saa hakata ise võid või piimapulbrit kokku ostma ja seda eksportima. Seda teevad ikka ettevõtjad.

15. novembril piimafoorumil tõi Hiina suursaadik esile ka seda, et sidemete sõlmimisel ei tohi alahinnata näost näkku kohtumise olulisust. Teie isik on kindlasti Hiina-Eesti suhete sõlmimisel meelde jäänud? Kas teile on juba tehtud ettepanek, et ka edaspidi Hiina ekspordisuhete edendamisel osaleksite?

Minister loob oma isikuga riigi suhtes usaldust ja võtab teadlikult vastutuse ka ettevõtjate eest, kes tulevikus hakkavad kauplema. Igasugune usalduse rikkumine ja petmine võib kahjustada kogu sektorit. Tuleb aru sada, et iga üksiktegevus ettevõtja või poliitikuna omab nendes suhetes negatiivset või positiivset kaalu. Riigi maine on meie kõigi küsimus.

Ministrite vahel tekkivad isiklikud suhted on mõistagi olulised, samas olen ministrina olnud Eesti riigi esindaja. Loodan, et seda tööd jätkatakse. Ja ei piirduta ainult Hiinaga, meie ekspordigeograafia peaks olema praegusest palju laiem. Siis oleme kriiside korral ka vähem haavatavad.