NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
Anonüümne kommentaar
18.01.2018 09:04
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "Ilmselgelt" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
18.01.2018 09:34
Teadmiseks, et paegune päikese 24 aktiivsustsükkel on olnud üle saja aasta nõrgim mis mõõdetud. Järjest kasvav hulk teadlasi on veendunud et oleme järgmise grand solar minimumi lävel, mil päikese aktiivsus langeb järgmisel kümnendil kuni 60% ja päikeseplekid kaovad teadmata ajaks. Viimane kord kui see 1645-1715 juhtus (Maunder Minimum) külmusid talviti kinni nii Thamesi jõgi, Hollandi kanalid, New Yorki lahed kui osadel talvedel ka terve Läänemeri. Toonane kliima oli keskmiselt 1.5 kraadi praegusest jahedam ja eksteemsem, kas piirkonniti pikalt pikalt kuum ja põuane või vastupidi pikalt jahe ja sademeterohke, mis hävitas järjestikulistel aastatel pea kogu mahapandud saagi. Euroopas suri sel perioodil ligi kolmandik inimesi külma, nälja ja näljast tingitud haiguste tõttu, milles süüdistati kiriku eestvedamisel raviaid(nõidu). Sinna ajajärku jääb ka Eesti suurim näljahäda Suur Nälg 1695-1697, mis tappis kahe aastaga enam kui viiendiku elanikkonnast (80 000 inimest).
Ma ei soovi siin asjatut paanikat külvata, vaid palun heita pik minevikku ja antud teaduslikule infole. Kliima on me ümber selgelt muutumas kuid hoopis vastupidises suunas kui meile serveeritakse. Järgmiste kümnendite põhiline probleem saab olema toidupuudus ja ise toidu kasvatamine saab olema primaarne!
    18.01.2018 21:00
    Kui pilk teaduslikule infole heita, siis Päikese aktiivsus on ainult üks paljudest teguritest, millega Maa kliima ennustamisel arvestada. Näiteks paleoklimaatilised mudelid näitavad nn. Väikese Jääaja alguseks aastaid 1560-1600, osal andmetel algas see juba 12. sajandil (muide, viikingite soojal perioodil 10. sajandi lõpus üles ehitatud Gröönimaa kolooniad surid 15. sajandi keskpaigaks täiesti välja ja seda vähemalt osaliselt kliima jahenemise tõttu). Maunderi miinimum 1645-1715 leidis aset hiljem. Samas Väikese Jääaja viimane kliima jahenemine 19. sajandi keskel hukutas näiteks Sir John Franklini ekspeditsiooni Põhja-Kanadas Põhjaväila otsinguil, kui laevad mitmeks aastaks jäässe kinni jäid ja mehed ellujäämiseks (tulutult) oma surnud kaaslasi sööma pidid - piirkond, millest Roald Amundsen aastal 1905 sisuliselt jäävabalt läbi purjetas.
    Sellest ajast alates on globaalne temperatuur hüppeliselt tõusnud ja see on paraku seletatav peamiselt inimtegevusega. Mis iganes kliimaga edasi juhtub, me võiksime ju vähemalt üritada hoolitseda selle eest, et me ise sellesse mingit lolli vimkat sisse ei kirjuta, mis hiljem kurjalt kätte maksab.
Jäta kommentaar
Oled sisse logimist nõudvas kommentaariumis, anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega