UUE AASTA NÕUDED | Ahvenapüügi päevalimiit, vedelsõnniku varajasem laotamine ning teised muudatused õigusaktides

 (2)

UUE AASTA NÕUDED | Ahvenapüügi päevalimiit, vedelsõnniku varajasem laotamine ning teised muudatused õigusaktides
Piirangu üle ei pruugi rõõmustada need, kes harva kalal käivad ning hea ahvenavõtu otsa satuvad.Foto: Rauno Volmar

Keskkonnaministeerium on koostanud ülevaate uuel aastal kehtima hakkavatest muudatustest keskkonnaalastes õigusaktides.

1. Ahvenapüügile päevalimiit

2018. aastal tohib harrastuspüüdja ööpäevas välja püüda kuni 15 kg ahvenat. Muudatuse eesmärgiks on piirata harrastajate poolt püütud kala ebaseaduslikku edasimüüki ehk nii-öelda musta kalaturgu ja hoida ahvenavaru stabiilsena.

Loe lähemalt siit.

2. Püüdsid kala? Anna aru!

Uuest aastast peavad kalastuskaardi alusel kala püüdvad harrastuspüüdjad esitama püügiaruande. Kui eelmise kalendriaasta kohta on püügiaruandeid esitamata, uut kalastuskaarti ei väljastata. Püügiaruandlus on oluline osa kalavarude haldamisest, võimaldades saada ülevaadet kalasaakidest ehk püügikoormusest.

Loe lähemalt siit.

3. Koha alammõõt meres suureneb

Alates jääminekust 2018. aasta kevadest on koha alammõõdukskõikide püügivahenditega ja aastaringselt 46 cm. Nimetatud mõõt kehtib merel ja sinna suubuvates jõgedes nii kutselisel kui harrastuslikul püügil.
Koha alammõõdu tõstmise vajaduse kohta esitasid teadlased ettekanded juba 2015. ja 2016. aasta kevadistel kalurite koosolekutel. Alammõõdu tõstmine on vajalik kogu Eesti rannikumere kohavaru kaitseks, kuna osa potentsiaalsest kudekarjast püütakse välja enne, kui nad jõuavad esimest korda kudeda.

Seotud lood:

Loe lähemalt siit.

4. Vedelsõnnik kiiremini põllule

2018. aasta sügisel algab vedelsõnniku laotamise keeld 15. novembrist. Sellel sügisel algas see keeld veeseaduse järgi veel 1. detsembrist. Keeld on vajalik veekeskkonna põllumajandusreostuse eest kaitsmiseks.

Loe lähemalt siit.

5. Uued nõuded katlamajadele

Loe veel

Detsembri lõpus (19.12) jõustus määrus, millega karmistuvad nõuded keskmise võimsusega põletusseadmetest väljuvale õhusaastele. Keskmise võimsusega (1-50 MW) põletusseadmeid kasutatakse Eestis valdavalt soojuse tootmiseks (väiksemate linnade, külade, koolide jms katlamajad) aga ka tööstuses ning neid on kokku ligikaudu 1000. Uutele seadmetele jõustuvad nõuded alates 2018. aasta detsembrist. Olemasolevatele seadmetele (need, mis on võetud kasutusele enne 20.12.2018) antakse üleminekuaeg, kuna põletusseadmete viimine direktiivi nõuetega vastavusse võib olla väga kulukaks.

Loe lähemalt siit.

6. Väiksemad saasteaine künnised

Käesolevast aastast muutusid leebemaks saasteainete künnised, millest alates on tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba. Tänu sellele ei pea ligi 600 ettevõtet enam õhusaateluba omama vaid piisab oma tegevuse registreerimisest. Nüüd 1. jaanuarist tulebki oma tegevus registreerida.

Loe lähemalt siit.

7. Omavalitsuste uued õigused

Seoses maavalitsuste reformiga on nüüdsest kohaliku omavalitsuse üksusel õigus oma korraldusega keelata avalikul ja avalikult kasutataval veekogul veesõidukitega liiklemine, kehtestada liikluskiiruse piirang ja keelata veekogujääle minek. Varem tegi seda maavanem.

Osta koos Maalehega praktiline käsiraamat taaskasutamisest hinnaga vaid 4,99 €!
Vaata lähemalt

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare