Nii näiteks aitab füüsikatundi lõbusaks muuta ning igavaid füüsikaseadusi meelde jätta see, kui õpetaja seisab ainet seletades keskmise rea tagumise laua peal, lehvitab kätega ning prääksub aeg-ajalt nagu part. Tund on lõbus, kuid see pole veel kõik.

Hiljem looduses parte kohates meenuvad õpilasele kohe gravitatsiooniseadus, termodünaamikaseadused, Joule’i-Lenzi ja Faraday ning kõik teised vahvad füüsikaseadused. Õpilaste maailmapilt avardub ning pole kahtlustki, et neist sirguvad järjekordsed Newtonid ja Einsteinid.
Ka käänamine, pööramine ja astmevaheldus jäävad õppurile paremini meelde, kui õpetaja muidu nii igavat emakeelt isikupäraselt ning põnevalt edasi annab.

Igal kaasaegsel ning tulemustele orienteeritud emakeeleõpetajal tuleks teha keelereeglite selgitamise ajal klassi ees põlvetõstejooksu või kaerajaani sugemetega kükkhüppeid ning vilistada samal ajal ansambli “Terminaator” palasid “Juulikuu lumi” või “Murtud südamete romula”.
Säärane metoodiline võte kinnistab õpilastes keeleteadmised elu lõpuni või isegi kauemaks.
Matemaatikatund muutub ka kõige igavamaid võrrandeid õppides põnevaks ja kaasakiskuvaks, kui õpetajal on tunnis seljas roheline pintsak, jalas lillelised aluspüksid ning ta teeb klassi ees tiritamme, mis on vähemalt sama kaldu kui kuulus Pisa torn.
“Unistame ju sellest, et meie õpilaste tulemused ka järgmises PISA uuringus maailmatasemel oleksid,” selgitas pedagoogikakandidaat Valdur Rindkere.

HILLAR KLINTTON
vahetusüliõpilane Paidest