UURI JÄRELE: Mida sisaldab marutaudivastane vaktsiinipala?
Marutaud on 100% juhtudest surmaga lõppev ja väga nakkav viirushaigus, sestap on tuleks viimase küsimuse püstitajatel enne selle esitamist endale aru anda, et marutaudi ohver võib saada igast inimesest, kes nakatunud kodu- või metsloomaga kokku puutub. Haigestumise korral on piinarikkal viisil taevariiki kolimine enam kui kindel.
Et aga asjasse veidi selgust tuua, esitas Maaleht.ee veterinaar- ja toiduameti marutaudiprojekti juhile Enel Niinele mõned küsimused.
Millise firma poolt toodetud vaktsiinipalaga on tegemist? Mida pala sisaldab?
Vaktsiini toodab Prantsuse firma Virbac S.A. Vaktsiinsööt koosneb peibutusosast ning selle sisse peidetud kapslist. Kapslis on marutaudivastane vedelvaktsiin. Peibutusosa koosneb loomset päritolu koostisosadest (kalapasta, loomne rasv jms) ning sisaldab biomarkerina ka väikeses koguses tetratsükliini. (Tetratsükliin on antibiootikum, millel on omadus koguneda luudesse, sh ka hammastesse. See omadus võimaldab nt jahi käigus lastud rebaste ja kährikute hambaid uurides teada saada, kas nad on vaktsiinipalu söönud – toim).
Kas tegemist on elus või surmatud vaktsiiniga?
Tegu on elusvaktsiiniga, mis on saadud looduses oleva viirustüve tugeval nõrgestamisel ja mõningasel muutmisel. Juhul, kui esineks kahtlus vaktsiinist põhjustatud marutaudijuhtumi esinemise suhtes, annab seda seetõttu tavalisest marutaudijuhtumist eristada.
Millistes riikides sedasama vaktsiini veel kasutatakse/on kasutatud?
Kasutatud on seda vaktsiini Šveitsis, Prantsusmaal, Austrias, Ungaris, praegu kasutatakse Eestis, Soomes, Itaalias.
Kas neis riikides, kus kasutatakse/on kasutatud, praktiseeritakse ainult vaktsineerimist või on teostatud ka rebaste-kährikute arvukuse ohjamiseks nende steriliseerimist ravimite abil? '
Teostatud on vaktsineerimist. Ravimite abil steriliseerimist neil liikidel ei ole kasutanud ükski riik, see meetod on alles arendamisel ja väga kallis.
Kas palasid külvavate lennukite lennutrajektoori on võimalik hiljem tuvastada?
Jah, kõik lennud ja läbitud punktid ja lennuparameetrid salvestatakse alati GPS seadme abil.
Kuna Teie küsimused on tõenäoliselt seotud üleeile avaldatud ponide surmajuhtumiga, on asjakohane lisada, et vaktsineerimist Pärnumaal Saarde valla antud piirkonnas teostati 16. septembri pealelõunal ning Raja talu lähiümbrusest lendas lennuk läbi kahel korral. Läbi viidud positsioneerimiste tulemusel (talu piirid, karjamaa piirid, läbitud lennuteekond) on tuvastatav, et kumbki lennujoon, mis antud talu lähemast ümbrusest läbi kulges, ei kulgenud üle šetlandi ponide karja karjamaa, kus esineb suremust ja haigestumist.
Mujal maailmas on asustatud alade läheduses praktiseeritud palade külvamist inimeste poolt (käsitsi, spetsiaalriietuses). Kas meil on selle võimaluse peale mõeldud või seda kasutatud?
Käsitsi külvamist piiratud pindalal kasutatud mitmes riigis, valdavalt tiheasustusega aladel (suurlinnad) või siis lennupiirangutega aladel. Meetodit saab rakendada vaid väikestel aladel, sest see on kordades aeglasem, töömahukam, vähemkontrollitav ja kallim kui vaktsiini külvamine väikelennukitelt.
Eestis ei ole antud meetodit kasutatud (v.a. 2004. a kevadel ja sügisel Vormsi saarel), kuna kasutatava meetod (väikelennukitelt külvamine – toim) on andnud soovitud tulemuse: marutaudijuhtumeid Eestimaal ei ole alates 2008. a märtsikuust leitud (v.a. kolm juhtumit 2009. a suvekuudel Eesti-Vene piiri vahetus läheduses).
Veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel on varem Maaleht.ee-le öelnud, et eduka vaktsineerimisprogrammiga on tänaseks saavutatud olukord, kus marutaud on Eestis sisuliselt likvideeritud. Seetõttu jätkatakse alates 2011. aastast metsloomade suukaudset vaktsineerimist üksnes riigi piirialadel.
