Uuring: keele omandamisel on olulisel kohal mänguline õpe
Uuringus tuli esile juba varem kinnitust leidnud tõsiasi, et häid tulemusi riigikeele kiiremal omandamisel annab mängulises vormis õpe keelekeskkonnas. Uuringus ilmnes samuti, et kõikides vaadeldud koolides on õpilased ja koolide juhtkond riigikeele õppe korraldusega rahul või väga rahul, kuid põhikooli lõpuks alati ainekavas nõutud tasemeni ei jõuta. Tulemuslikkuse suurendamiseks tegi uurimisrühm oma ettepanekud.
Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaare sõnul on võrdlev riigikeeleõppe uuring Eestile heaks indikaatoriks, mille põhjal riigikeeleõppe korraldust analüüsida, kuid ennekõike tuleb läheneda koolipõhiselt. „Uuringu tulemusi vaadates, võime öelda, et üldistada ei saa ei Eestis ega ka maailma tasandil. Riigikeeleõppega on Eestis probleeme eelkõige üksikutes koolides ja neile tuleb läheneda individuaalselt,“ sõnas Käosaar.
Uuringumeeskonna üheks ettepanekuks oli koostada Soome näitel detailsemad riigikeele õppe ainekavad erinevate õppevormide jaoks. Näiteks eraldi ainekavad keelekümblusele, osalisele eestikeelsele aineõppele ja eesti keele süvaõppele.
Irene Käosaare sõnul on eesti keele ainekava mitmekesistamise võimalus olnud aruteluks ka seoses rändetaustaga õpilaste keeleõppe korraldusega. „Muudatus toetaks individuaalset lähenemist keeleõppes,“ oli Käosaar ettepanekuga nõus.
