„On juba hästi dokumenteeritud, et loomade ja maaeluga kokkupuude vähendab hilisemas elus astma ja allergia tekkimise ohtu,“ ütles uuringu autor Christopher Lowry. „Meie uuring viib arutelu edasi, näidates esimest korda, et sama on oluline ka vaimse tervise puhul.“

Uuringuks koguti kokku 40 tervet saksa meest, pooled pärit loomadega taludest ja pooled loomadeta linnakodudest. Neil paluti esmalt tuimale publikule kõne pidada ning seejärel erinevaid matemaatikaülesandeid lahendada. Enne ja pärast katset koguti nende verest ja süljest proove.

Linnas kasvanud meeste vereproovides oli pärast stressirikast kogemust märkimisväärselt rohkem immuunsüsteemi ja põletikuosakesi ning vähem põletikuvastaseid osakesi.

Kuigi linnameeste kehades tekkis selgelt mõõdetav stressireaktsioon, olid nad enda sõnul vähem ärritunud kui maal üles kasvanud mehed.

"See põletikuline reaktsioon on nagu magav hiiglane, kelle kohta neil endil aimugi pole,“ ütles Lowry.

Hangi karvane loom

Eelnevatest uuringutest on teada, et tugevama põletikulise reaktsiooniga inimestel kujuneb hilisemas elus suurema tõenäosusega välja depressioon ja post-traumaatiline stressihäire. Samuti on teada, et meie immuunsüsteemi reaktsioon stressile kujuneb välja varases elus ning seda mõjutab mikrobioloogiline keskkond.

Üle poole maailma elanikkonnast elab linnastunud aladel, mistõttu puutuvad inimesed kokku palju vähemate mikroorganismidega kui varasema evolutsiooni käigus.

"Kui sa ei puutu seda tüüpi organismidega kokku, siis ei arenda sinu immuunsüsteem välja tasakaalu põletikuliste ja põletikuvastaste jõudude vahel ning sinus võib tekkida krooniline nõrk põletik ning kõrgendatud immuunsüsteemi reageerimisvõime, mis muudab sind allergiale, autoimmuunhaigustele ja, meie hinnangul ka vaimsetele häiretele vastuvõtvamaks,“ ütles Lowry.

Teadlased loodavad uuringut laiendada suuremale valimile, naistele ja teistele asukohtadele ning püüavad välja selgitada, kui suur kasu vaimsele tervisele tuleb loomadelt ja kui suur maaelult.

Seniks soovitavad autorid süüa tervislikke baktereid täis toite, veeta aega looduses ning hankida omale karvane loom.

„Palju tuleb veel uurida, kuid näib, et aja veetmisel kohtades, kus on kokkupuude erinevate bakteritega, on palju kasulikke mõjusid,“ sõnab üks uuringu autoritest.