Uus ehitusseadus nõuab ka tapeedi kleepimisele projekti
Tõepoolest – seadust täpselt järgides peaks asi käima nõnda, et naine teeb tapeedipanemise projekti, mees kleebib tapeedi seina ja ämm teeb omanikujärelvalvet.
OÜ Laesson & Partnerid juhataja Tuulikki Laesson tutvustas tänasel keskkonnaõiguse seminaril muudatusi, mis hakkavad kehtima tänavu 1. juulil jõustuvas uues ehitusseaduses.
Praegune ehitusseadus on Laessoni sõnul ennekõike ohutusele keskenduv seadus, siis uus seadus liigub justkui kogukondliku aspekti poole, olles seega pigem planeeringukeskne seadustik.
Esiteks muutub ehitamise mõiste – ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusena ehitis tekib või muutuvad selle füüsikalised omadused.
„Kui siiani näiteks toaseintele tapeetide kleepimine ei olnud ehitustegevus, siis uue seaduse valguses on. Samuti laieneb mõiste ehitamine näiteks põrandale vaiba kleepimine, lae värvimine jmt. Samas – iga tegevuse jaoks ei ole tarvis ehitusluba,” iseloomustas Laesson põhimõttelist muudatust. „Kui me paneme seinale uue tapeedi, siis muutuvad ehitise füüsikalised omadused – mikroskoopiliselt küll, aga paraneb soojapidavus.”
Ümberehitamine on samuti ehitamine, mille käigus olemasoleva ehitise omadused oluliselt muutuvad. Samas ei käsitleta ümberehitamisena olemasoleva ehitise üksikute osade vahetamist samaväärse vastu. Seejuures on põhimõtteline erinevus praeguse seadusandlusega – ohutuse tegur on uues ehitusseaduses taandunud tagaplaanile.
Nii on ka ehitise lammutamine seaduse mõistes ehitamine, mille käigus ehitis eemaldatakse või likvideeritakse kas osaliselt või täielikult. Kui lammutamise eesmärk on ehitada selle asemele sellega arhitektuurses ja kasutusotstarbelises mõttes sarnane ehitis, siis võib seda käsitleda ümberehitamisena. Sellisel juhul ei laiene sellele tegevusele ka detailplaneeringu tegemise kohustus.
Ehitamine võib edaspidi toimuda ehitusloa alusel, ehitusteatise alusel või nn vaba ehitustegevusena. Ehitise kasutamine võib toimuda kasutusloa või -teatise alusel või nn vaba kasutamisena. Ehk – hakatakse vaatama mitte seda, kellele ehitis on suunatud, vaid arvestatakse pigem ehitise suurust.
„Põhimõte on selles, et ehitus- või kasutusloa saamiseks peab taotleja olema ise aktiivne neid saama. Kui neid pole, siis on taotletav tegevus keelatud,” räägib Laesson. „Hoopis teistpidine kord hakkab kehtima ehitus- ja kasutusteatise puhul – kui teatud aja jooksul omavalitsus pole taotlusele vastanud ehk siis seda keelustanud, on see tegevus automaatselt lubatud.”
Loomulikult tuleb ka ehitusteatise järgi toimetades järgida näiteks piirkonna üldplaneeringus kehtestatud üldisi nõudeid.
Kui tegevus on klassifitseeritud ehitamisena, siis peab selle kohta olema ka projekt. Olgu natuke utreeritud näide, aga eskiisprojekt peaks olema ka neil, kes hakkavad oma korterisse uut tapeeti seina kleepima. Tuulikki Laesson lisas, et kõik sellised tööd peavad toimuma head tava ning ohutuse põhimõtteid järgides, samuti keskkonnasäästlikkuse ja asjatundlikkuse põhimõtteid.
Alates 1. juulist kantakse majandustegevuse registrisse ettevõtja, kes tegutseb ehitusloakohustusliku ehitise ehitamise või projekteerimise vallas, teostab omanikujärelvalvet, ehitusuuringuidehitusobjekti ekspertiisi jmt.
Ja veel - pärast 1. juulit on ehitusloata vanade rajatiste ehitusregistrisse kandmine maksustatud 500 euro suuruse riigilõivuga.
