Üksnes Eesti piires sõites pole Eestis väljastatud juhiloa kaasaskandmine tulevast aastast kohustuslik.

Kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eestis registreeritud mootorsõiduki ja selle haagise registreerimistunnistuse kaasaskandmine samuti kohustuslik, kui juht on kantud liiklusregistrisse omanikuna, vastutava kasutajana, kasutajana või kui omanik, vastutav kasutaja või kasutaja viibib sõidukis.

Uue seaduse järgi on juhil sõidu ajal keelatud rääkida telefoniga ilma käsi vabaks jätva vahendita.

Ka peab juhil olema autos igaks juhuks kollane ohutusvest. Vesti tuleb kanda halva nähtavusega või pimedal ajal asulavälisel teel hädapeatumise korral, astudes autost sõiduteele.

Jalakäijat kohustab seadus kandma helkurit, kui ta liigub teel halva nähtavusega ja pimedas. Uus nõue on, et jalakäijal peab olema helkur ka asulateel.

Tervisetõend olgu kehtiv

Kui tervisetõendi kehtivusaeg lõpeb, kaob ka õigus mootorsõidukit juhtida. Nii et kõigil autojuhtidel tasuks kontrollida oma tervisetõendi kehtivusaega.

Uue liiklusseaduse järgi peatub mootorsõiduki juhtimise õigus siis, kui juhiloa kehtivusaeg on lõppenud või saabub mootorsõidukijuhi järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäev.

Seda, kas sõidukijuhi tervisetõend kehtib, saab igaüks kontrollida veebilehelt paberivaba.ark.ee.

Nendel sõidukijuhtidel, kes on läbinud tervisekontrolli enne 2009. aasta 7. juunit, arvestatakse tervisetõend kehtivaks kuni juhiloa kehtivusaja lõpuni.

Seda ka juhul, kui isik on vahepeal oma juhiloa ära kaotanud ning liiklusregistri büroost uue juhiloa saanud.

30 päeva enne järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäeva saabumist saadab maanteeamet isiku soovil tema esitatud mobiiltelefoni numbrile või elektroonilisele postiaadressile teate, et isiku juhtimisõigus peatub järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäeval. Teavitusi saab tellida Internetist eesti.ee kodanikuportaali vahendusel.

Kui liiklusregistris (paberivaba.ark.ee) puuduvad tervisetõendi andmed ja juhiluba ei ole taotletud hiljem kui 7. juunil 2009, kehtib tervisetõend kuni juhiloa kehtivuse lõpuni.

Tervisetõendit ei pea sõidukijuht kaasas kandma. See tuleb isikul esitada maanteeameti liiklusregistri büroole. Mootorsõidukijuht läbib üldjuhul tervisekontrolli iga kümne aasta järel. Iga viie aasta järel peab tervisekontrollis käima üle 65aastane A-, B- ja BE-kategooria ning nende alamkategooriate mootorsõiduki juht.

Samuti läbib iga viie aasta järel tervisekontrolli üle 50aastane C-, CE-, D- ja DE-kategooria ning nende alamkategooriate mootorsõiduki juht, T-kategooria traktori- ja liikurmasina juht.

Algaja juht järelkoolitusele

Uudsena saadetakse esmase juhiloaga liiklusrikkuja uuest aastast järelkoolitusele.

Kui esmase juhiloa omanik on saanud vajaliku vilumuse ja läbinud lõppastme koolituse ning teda ei ole viimase 12 kuu jooksul karistatud liiklusnõuete rikkumise eest, väljastatakse talle juhiluba ilma eksamite sooritamiseta.

Kui aga nn vahtralehe omanik on liiklusseadust rikkunud, tuleb tal sooritada teooriaeksam. Pärast seda väljastatakse talle juhiluba.

Juhul kui algajalt juhilt on liikluseeskirja rikkumisel juhiluba ära võetud, tuleb tal minna järelkoolitusele. Kursus koosneb vähemalt 16 akadeemilisest tunnist ja neljast loengust.

Nõustaja ning kursusel osaleja peavad sõlmima omavahel lepingu, mille kohaselt kursusel osaleja võtab tundidest ja loengutest osa vastavalt koolitaja esitatud nõuetele.

Kui järelkoolitusel osaleja ei ole kõigist loengutest osa võtnud või on keeldunud antud ülesandeid täitmast, loetakse kursus mittearvestatuks.

Sel juhul peab koolituse katkestanud isik sõlmima uue lepingu ja läbima kursuse täies mahus.

Mootorsõiduki juhtimise õigust ja uut esmast juhiluba võib ta taotleda alles pärast järelkoolituse läbimist ning liiklusteooria- ja sõidueksami edukat sooritamist.

Uue liiklusseadusega saab iga huviline tutvuda maanteeameti koduleheküljel.



MIS MUUTUB?

Mida peab teadma autojuht?

- Asulavälisel teel tuleb halva nähtavuse korral või pimedal ajal peatatud sõidukil lisaks ääre- ja numbrituledele kasutada ka ohutulesid, kuid ei tohi põleda lähi-, kaug- ega udutuled.

- Asulateel pargitud sõidukil ei tohi samuti põleda lähi-, kaug- ega udutuled.

- Asulateel, kus suurim lubatud kiirus on kuni 50 km tunnis, peab juht andma teed peatusest väljuvale bussile.

- Auto esiistmel ega tagaistmel ei tohi last süles sõidutada, v.a alla kolmeaastast last takso tagaistmel.

Mida peab teadma jalakäija?

- Liiklusseadust on täiendatud ülekäigukoha mõistega.
Ülekäigukoht on liikluskorralduslike ja ehituslike lahenduste abil (ohutussaar, valgustus, kiirusepiirang jne) jalakäijale sõidutee ohutuks ületamiseks rajatud teeosa.

- Ülekäigukoht erineb ülekäigurajast selles mõttes, et ülekäigukohal sõiduteed ületades puudub jalakäijal sõidukijuhi suhtes eesõigus, välja arvatud juhul, kui jalakäija ületab ülekäigukohal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab.

Mida peab teadma jalgrattur?

- Jalgrattur ei tohi sõita kõnniteel, kõnniteel tohib jalgrattaga sõita üksnes alla 13aastane rattur ja kuni kaks saatjat ning väikelast rattatoolis sõidutav jalgrattur.

- Kõnniteel võib jalgrattur sõita vaid siis, kui sõiduteel sõitmine on tee seisukorra tõttu oluliselt raskendatud.

Mida peab teadma mopeedijuht?

- Mopeedi registreerimine liiklusregistris muutub kohustuslikuks, samuti laieneb mopeedile kohustuslik liikluskindlustus. Enne uue liiklusseaduse jõustumist kasutusel olnud mopeedid, välja arvatud pisimopeedid, peavad olema registreeritud ühe aasta jooksul, hiljemalt 1.01.2012.

Allikas: liiklusseadus