Uus mood: teeme ise elektrit!
“Mina olen tuulikute fänn. Mul oli juba enne Teist maailmasõda tuulik, millega sain sõja ajal valguse tallu,” räägib Paldiski lähedal Kersalu külas elav Ilmar Laherand, kes oma talu õuele Eestis toodetud moodsa elektrituuliku püsti laskis panna.
Tegu on 20 meetrit kõrge, betoonvundamendile püstitatud ja 10kW võimsusega tuulegeneraatoriga Tuge 10, mis toodetud Koeru lähedal tegutsevas AS Koneskos.
Laheranna krundil hiljaaegu tööle pandud tuulik on esimene omalaadne Eestis, kusjuures püstitatud ilma toetuseta.
Parem kui sõjaeelne
Konesko projektijuhi Indrek Gregori sõnul on ettevõte püstitanud tänavu neli tuulikut, sel aastal pannakse püsti veel kaheksa ning tellimusi on ootel kümmekond. Nõudlust on mõjutanud nii makstav toetus kui elektrihinna tõus.
Laherand selgitab, et erinevalt tema sõjaeelsest tiivikuga agregaadist on uus seade täisautomaatne, pöörates tiivikut vastavalt tuule suunale. Kuuri alla seinale paigutatud kasutajaliideselt on näha generaatori pöördeid, faasipinget, tuule kiirust…
Generaator käivitub, kui tuule kiirus on 3 m/s, ja talub tuult, mis puhub kiirusega 50 m/s. “Kui tuul on liiga tugev, keerab tiivik end põiki, et mitte rikki minna,” selgitab vanahärra. “Lisaseade pidurdab tuuliku pöördeid maha.”
Tuulik varustab majapidamist elektriga põhimõttel, et puudu jääv energia kompenseeritakse võrgust ja üle toodetud energia müüakse võrku.
Üle jääva elektrienergia müümise eelduseks on mikrotootja võrguleping, selle olemasolul saab sõlmida elektrienergia ostu-müügilepingu. Praegu on Eestis sellise lepingu sõlminud üks mikrotootja, huvi on tundud veel mitmed.
Vanahärra kinnitusel rahuldab 10kW võimsusega generaator tema tarbimise täielikult, käivitades ka väikese saeveski, mis vajab 5kW võimsust. Kahesuunalist voolumõõtjat näidates teatab ta, et on praeguse seisuga plussis.
Maal ju ruumi on!
Ettevõtluse õppejõud Toomas Saal püstitas oma Hiiumaa suvekoju aasta eest 10kW võimsusega tuuliku, mille tellis OÜ-lt Bakeri. Novembri algul ühendab ta võrku sama võimsa päikesepaneeli, mille soetamiseks sai riiklikku toetust.
Saal on enda sõnul Eestis esimene, kes ühendas oma kodutuuliku jaotusvõrguga.
“Kuna Hiiumaal on palju elektrikõikumisi ja -katkestusi, on mul huvi iseseisva, ökoloogiliselt puhta energiatootmise vastu,” põhjendab Saal. “Kuna tuule ja päikese abil saab vahel elektrit rohkem, vahel vähem, on vaja panna tööle süsteem tuulik–päikesepaneel–diiselgeneraator, ideaalis biodiisliga. Nii saab stabiilse varustatuse.”
Tänavu mais andis Väike-Maarja vallavalitsus ehitusloa Eldur Eelmaale 10kW võimsusega tuulegeneraatori püstitamiseks Pandivere külla Kaiavere tallu.
Praeguseks on vundament valatud ja paigaldatud kahesuunaline voolumõõtja, mis võimaldab elektrienergiat nii osta kui ka müüa. Novembris saab tuulik püsti ja võrku ühendatud.
“Algul rakendasin vanemate majapidamises päikeseenergiat vee soojendamiseks, 4 m² päikesepaneele toodab 55 kantmeetrit sooja vett aastas. Aprilli keskel tuli mõte proovida järele ka tuulik, sest maal ruumi on,” põhjendab peremehe poeg, energiaaudiitor Janar Eelmaa, kes sai tuuliku püstitamiseks ligi 30 000 eurot KredExi toetust.
Eelmaa sõnul oli kogu investeering tuulikusse koos käibemaksu ja projekteerimisega
43 000 euro ümber, sellele lisandub võrguga ühendamise kulu, tema puhul 1000 euro ümber.
Toetus tõi pakkumise
Autonoomne ehk akupangaga lahendus läheks kaks korda kallimaks. See on põhjus, miks Eelmaa valis võrguga liitumise. Pealegi näitab kogemus, et tuulevaikseid hetki tuleb ette just kõige külmemal ajal ja autonoomse süsteemiga võib siis hätta jääda.
70% ulatuses toetuse abil soetatud tuuliku tasuvusaeg on kümme aastat või natuke rohkem. 10kW võimsusega generaator varustab kodumajapidamise, töötades suurema osa ajast väiksema, 2–3kW võimsusega, mis ongi majapidamise keskmine tarbimine.
“Teoreetilise arvutuse kohaselt peaks jääma meie majapidamises aasta ost ja müük võrku nulli,” arutleb Eelmaa. “Ilma toetuseta poleks seda investeeringut ette võtnud.”
Toetust elektrit tootvate taastuvenergia seadmete, sh väiketuulikute ja päikesepaneelide kasutuselevõtuks sai KredExilt taotleda tänavu aprillis eramajade rekonstrueerimise toetuse raames. Toetust anti 70% seadme maksumusest ja seda võis kasutada kuni 11kW võimsusega tuuliku soetamiseks.
Esitati 252 taotlust, keskmine taotletud summa oli 10 983 eurot. Toetust saadi 11 tuuliku, 64 kollektori ja 25 päikesepaneeli paigaldamiseks.
Inseneriteenuste ettevõtte Energiapartner OÜ tegevjuhi Mikk Saare hinnangul on suurenenud huvi tuulikute vastu loogiline. Kui seni seati neid kodumajapidamistesse üles üksikuid – seda põhiliselt kohtades, kus puudus võrguühendus –, siis nüüd on tuulikuid lihtne võrku ühendada ja puudub vajadus soetada akupark.
Väiketuulikute kõrval võib mõelda ka elektrit tootvatele päikesepaneelidele, mille puhul on investeering Eelmaa hinnangul kaks korda väiksem.
Päikesepaneelide pluss on see, et need ei häiri naabreid ka tiheasustuse korral, samas toodab päike elektrit rohkem suvel, aga tuulik aasta ringi.
Tuul–päike–diisel
Palju oleneb ka sellest, kas elektrivõrguga liituda või mitte. “Kui mitte liituda, ei maksa päikeseelektrile mõeldagi,” tõdeb Eelmaa. “Aga ka tuulikuga on hetki, kui peab käivitama bensiini- või diisligeneraatori.”
Nendel, kellel puudub võimalus võrguga liituda, soovitab asjatundja panna püsti nii tuuliku kui ka päikesepaneeli ja igaks juhuks ka diiselgeneraatori. Vastasel juhul tuleb planeerida oma elu vastavalt tuulele – tuulest sõltub, millal saab pesumasina tööle panna, millal boileri sisse lülitada…
“Kui inimene on selleks valmis, võib seadmete võimsus väiksem olla: kui ta aga ei taha harjumusi muuta, siis on investeering suurem – võimsamad seadmed, suurem akupank,” selgitab Eelmaa.
Tuuliku rajamise eelduseks on esmalt muidugi head tuuleolud, arvestada tuleb aga ka naabritega. “Kui rajatis asub maja lähedal ja päikeseloojang paistab läbi pöörleva tuuliku, võib tekkida tunne, nagu plingiks toas päevavalguslamp,” selgitab Eelmaa.
Kodutuuliku püstitamiseks taotles ta Väike-Maarja vallavalitsuselt projekteerimistingimused, nende järgi tehti projekt. See oli vaja kooskõlastada jaotusvõrguga, siis andis vallavalitsus ehitusloa.
Seejärel tuli seadmed tellida, ja kui need käes, saab tuuliku üles panna. Samad toimingud on ka päikesepaneeli puhul.
Asjaajamine läks Eelmaa hinnangul üllatavalt ladusalt. Kui inventar vastab nõuetele, on ka võrku liitumine tehtud mikrotootjatele küllaltki lihtsaks.
Kuna väiketuulikute püstitamine ei ole määratletud ühegi riikliku seaduse või määrusega, jääb see kohaliku omavalitsuse vastutusalasse.
Omavalitsustel on olnud sellega raskusi. Ühelt poolt ei leia sobivaid juhendeid üheski riiklikus dokumendis, teiselt poolt on tehnoloogia olnud omavalitsuste töötajaile võõras ja mõjud teadmata.
Rahvas on valinud
Ühtseid nõudeid seega pole. “Mõnes kohas on olnud vaja kooskõlastust kuue instantsiga – keskkonnaamet, päästeamet, Eesti Energia, naabrid, maanteeamet… Kõik oleneb asukohast,” selgitab Mikk Saar.
Eesti täielikule taastuvatele energiaallikatele üleminekut propageerivad Eesti Taastuvenergia Koja juht Rene Tammist ja energianõunik Peep Siitam loodavad igatahes, et praegustest elektrienergia tarbijatest saavad edaspidi ka tootjad ehk aktiivsed tarbijad.
Nende hinnangul on Eestis suurim potentsiaal tuuleenergial ja biomassil. “Hea näide on väikeste taastuvenergia lahenduste toetamine,” nendib Siitam. “Huvi oli väga suur, rahvas on oma valiku teinud.”
Vältige puid, hooneid ja kurje naabreid
- Väikesed ehk üheperetuulikud on üks väheseid viise, kuidas saab n-ö tavatarbija ise kodus elektrit toota.
- Nende eelised on, et vähem energiat läheb ülekandeliinides kaduma, vähem tuleb investeerida ülekandevõrkudesse, lisaks keskkonnasõbralikkus.
- Elektrituulikuga toodetava energia koguse määravad põhiliselt tuule kiirus, rootori pindala, tuuliku võimsus ja õhutihedus. Tuuline paik on väga oluline.
- Kodumajapidamisse sobib tuulik võimsusega 5–10 kW. Suvila jaoks sobiv on kuni 3kW. Kui suvilas ollakse vaid suviti, tasub kaaluda kombineerimist päikesepaneelidega.
- Autonoomse süsteemi puhul võiks tuuliku paigaldamisele mõelda alates tuule kiirusest 3,5 m/s ja võrguühendusega kohas alates 4,5 m/s. Tuule kiirust 5–6 m/s võib pidada juba väga heaks ning madalatel kõrgustel on sellised kohad Eestis ainult rannikul ja saartel.
- Tuulik tuleks paigaldada eemale nii puudest kui hoonetest, mis takistavad tuule sujuvat voolamist ning tekitavad turbulentse. Seejärel tasuks arutada naabritega, küsida luba omavalitsusest
ja uurida võrguga liitumise võimalusi.
Allikas: Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon
