Uus pärimisseadus: mis on teisiti ja mis jääb samaks
Alates 1. jaanuarist 2009 on jõus pärimisseaduse uus redaktsioon. Nagu iga uus asi, nii on ka see tekitanud palju küsimusi. Kas minu vana testament veel kehtib? Kas pärimine läheb kallimaks? Peaksin ma ehk oma maja lastele juba enda eluajal ära kinkima? Püüame ülevaatlikult kokku võtta peamise, millega peaks edaspidi arvestama.
Muutunud pole testamendi ja pärimislepingu tegemine
Uus seadus ei toonud kaasa olulisi muudatusi testamentide ja pärimislepingute tegemise
korda.
Endiselt on viimse tahte korralduse põhivormiks notariaalne testament ning ajutisteks testamentideks omakäelised ja tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud testamendid.
Need testamendid ja pärimislepingud, mis on tehtud vana seaduse kehtivuse ajal, kehtivad samamoodi ka edaspidi, uue seaduse tõttu neid ümber tegema ei pea.
Uus seadus ei muuda ka pärijate ringi vanades asjades. Kui keegi oli õigusvastaselt võõrandatud varadest ilma jäänud selle tõttu, et ta õigeaegselt, hiljemalt 1993. aastaks ei esitanud varade tagastamise avaldust, siis ei anna talle seda võimalust ka uus pärimisseadus. Või kui ta oli mingis varasemas pärimisasjas pärandist mis tahes põhjusel ilma jäänud, siis ei muuda uus seadus ka siin midagi.
Uus seadus laieneb eelkõige asjadele, kus pärand on avanenud (isik on surnud) alates 1. jaanuarist 2009.
Vastuvõetud pärandvara ei maksustata
Nagu varem, nii ei maksustata vastuvõetud pärandvara ka nüüd pärimis-, tulu- vm maksuga. Muutunud on küll notaritasude arvestamise süsteem pärimisasja vormistamisel, kuid need kulud ei ole pärimisel märkimisväärselt suuremad kui vara kinkimisel. Seetõttu puudub endiselt vajadus vara ärakinkimiseks juba eluajal. Omanikule ongi kindlam pigem pärandada kui kinkida.
Endiselt kehtib vana abieluvararežiim. Kui abikaasad olid vara soetanud ühiselt, siis sõltumata sellest, kumma nimele see on registreeritud, on teisel abikaasal endiselt õigus poolele ühisvarast. Pärimisele läheb teine pool. Seega saab abikaasa teise abikaasa surma korral ka nüüd tavaliselt kaks osa - enda poole varast abikaasana ning teisest poolest veel ka pärandiosa pärijana.
Muutunud on pärandi vastuvõtmise kord
Uus on pärandi vastuvõtmise kord. Kuna soovi pärida nüüd eeldatakse, siis passiivse sugulase pärandiosa, kes pärimisest huvitatud ei ole ja oma asju ei aja, ei kasva edaspidi juurde aktiivsetele pärijatele. See kas eraldatakse talle kohustuslikus korras või läheb üle kohalikule omavalitsusele. Soovitav on, et oma seisukoha pärimise osas ütleksid notari juures selgelt välja kõik sugulased.
Suurenenud on abikaasa õigused, kui testamenti tehtud ei ole. Lisaks oma pärandiosale on abikaasal nüüd õigus nõuda eluaegset kasutusõigust kinnisasjale, mis oli abikaasade ühine kodu, kui tema elujärg pärimise tõttu halveneks.
Pärandvarale on kehtestatud ühisvara režiim, mis on võrreldav senise abikaasade ühisvara režiimiga. See tähendab, et keegi pärijatest ei saa pärandisse kuuluvaid asju üksi käsutada nii kaua, kuni nad ei ole omavahel üksmeelele jõudnud, kes mida pärandist täpselt saab ning kuidas tasutakse võlad ja kohustused. Kui enne läks iga pärija pärast notarilt pärimistunnistuse saamist kohe panka ja sai oma osa pangahoiusest ise kätte, siis edaspidi on nad omavahel seotud. Kohe pärast tunnistuse saamist tuleks sõlmida veel ka pärandvara jagamise leping või minna panka üheskoos.
Selline vararežiim laieneb ka nendele päranditele, kus pärandaja suri enne 1. jaanuari 2009. Nii uutes kui vanades asjades kantakse päritava kinnistu omanikud sisse mitte iseseisvate kaasomanikena nagu seni, vaid üksteisega seotud ühisomanikena.
Siiski võib väita, et need vanad pärandid, kus pärijad juba kaasomanikena kinnistusraamatusse sisse kantud, on juba jagatud ning neid kinnistusraamatukandeid enam muutma ei peaks.
Järgneb
Kas võtta pärand vastu või loobuda
- Pärija võib pärandi vastu võtta või pärandist loobuda. Pärandist loobumise tähtaeg on kolm kuud. Tähtaeg hakkab kulgema hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest.
- Notar võib nimetatud tähtaega pärima õigustatud isiku taotlusel pikendada, kui ta on tähtaja lasknud mööda mõjuval põhjusel ja teised pärijad sellele vastu ei vaidle. Vaidluse korral lahendab asja kohus.
- Pärandist loobumiseks tuleb seaduses sätestatud tähtaja jooksul esitada notarile avaldus, mille notar tõestab. Kui pärija selle tähtaja jooksul pärandist ei loobu, loetakse ta pärandi vastu võtnuks.
- Pärija võib pärandi vastuvõtmiseks juba enne tähtaja möödumist teha pärimisasja lahendavale notarile avalduse, mille notar tõestab.
- Pärast pärandi vastuvõtmist ei saa sellest enam loobuda, kui seaduses pole sätestatud teisiti. Ka ei saa pärast pärandist loobumist seda enam vastu võtta.
- Kui testamendi- või lepingujärgne pärija on pärandist loobunud, ei saa ta testamendi või lepinguga temale määratud pärandit
seadusjärgselt pärida, välja arvatud pärandi sundosa.
- Kui pärija pärib nii testamendi kui ka lepingu järgi, võib ta omal valikul võtta pärandi vastu kas testamendi või lepingu järgi või mõlema järgi, kui testament ja leping ei ole omavahel vastuolus.
Allikas: pärimisseadus
