Uus seadus rõhub töötukassale
"Praegune töölepingu seadus on ajale jalgu jäänud," põhjendas 1992. aastast kehtiva seaduse asemele uue tegemist Riigikogu õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher.
Mitmed muudatused uues seaduses on seotud töölepingu ülesütlemisega. Kui praegu võib tööandja katseaja ebarahuldavate tulemuste korral töölepingu päevapealt lõpetada, siis edaspidi tuleb sellest töötajale 15 päeva ette teatada.
Kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi, ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, peab tööandja enne töötaja lahti laskmist pakkuma talle võimaluse korral teist tööd ja korraldama vajadusel täiendusõppe.
Koondamishüvitist maksab hoopis töötukassa
"Muudatus suurendab töötaja turvalisust," ütles Vaher. "Usun, et selline hooliv suhtumine võetakse tööandjate poolt omaks, kui mitte muidu, siis kujuneva kohtupraktika toel."
Koondamise puhul on etteteatamise ajad senisest lühemad ja tööandja maksab koondatule vaid ühe kuupalga suuruse töölepingu ülesütlemise hüvitise. Koondamishüvitist maksab edaspidi mitte tööandja, vaid töötukassa. Kuni viieaastase staažiga koondatud ei saa koondamishüvitist, kuid neil on kohe pärast koondamist võimalik saada töötukassast töötuskindlustushüvitist.
Töötuskindlustushüvitis suureneb, seda makstakse esimesel sajal päeval 70 protsenti (praegu 50%) ja alates 101. päevast 50% (praegu 40%) senisest palgast.
Töötukassale suurema koormuse panemisel on Ken-Marti Vaheri sõnul silmas peetud kahte eesmärki: tööandjate rahalise koormuse vähendamist ja seda, et töötajal ei tekiks ekslikku illusiooni, et koondamisrahaga võib muretult elada ning alles siis, kui raha otsas, hakata uut töökohta otsima.
Kui praegu saavad töötuskindlustushüvitist vaid koondatud, siis edaspidi hakkavad seda saama ka omal soovil või poolte kokkuleppel töölt lahkunud. Neile makstav summa on 40% senisest palgast. Samas tõuseb töötutoetus pooleni miinimumpalgast.
"Praegu saab töötuskindlustusest valuraha kõigest 25% töötutest, uue seaduse järgi tõuseks see protsent 60ni," ütles Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Heljo Pikhof. Tema sõnul on see oluline võit neile töötuks jäänutele, kellel on näiteks laen tasuda.
Uue töölepinguseadusega on seotud tööturuameti liitmine töötukassaga ja edaspidi jääb kogu töötuse probleemiga tegelemine ühe ameti kanda. Töötukassa hoolitseb töötaja koolituse, hüvitiste maksmise ja tööturuteenuste osutamise eest.
Lapsepuhkuse tasu tõuseb
Sotsiaaldemokraat Pikhof tõi seaduse positiivse muudatusena välja selle, et Nõukogude ajast pärit kollektiivne materiaalne vastutus kaob ära. "Müüjad ei hakka enam kollektiivselt vastutama. Kassapidaja ei saa vastutada selle eest, mis saalist on pihta pandud," tõi ta näite.
Seni sai välja võtmata puhkust kasutada kuni neljal järgneval aastal, kuid pärast uue seaduse jõustumist saab välja teenitud puhkuse kasutamist edasi lükata vaid aasta võrra. Saamata jäänud puhkust ei hüvitata rahas. "Puhkuse eesmärk on anda töötajale reeglipäraselt võimalus tööst kõrvale jääda ja taastuda. Puhkuse rahas hüvitamine seda aga ei täida," märkis Ken-Marti Vaher.
Emal või isal on õigus saada kolm tööpäeva lapsepuhkust, kui tal on üks või kaks alla 14aastast last, ja kuus tööpäeva, kui laps on alla kolme aasta vanune või kui kuni 14aastaseid lapsi on vähemalt kolm. Alates 2010. aastast suureneb lapsepuhkuse tasu seniselt 66 kroonilt päevas miinimumpalga päevatasuni.
"See võimaldab emadel rohkem lastega koos olla," selgitas Pikhof. Samas pidas ta negatiivseks muudatuseks seda, et õhtusel ajal töötamise eest enam lisatasu ei maksta.
Seaduse jõustumisel ei ole tööandjal enam kohustust maksta ka siselähetuste päevaraha, välislähetuste puhul see kohustus säilib. Transpordi- ja majutuskulud hüvitatakse endiselt tööandja poolt ning muus osas siselähetus töötajale lisakulusid ei põhjusta.
Uus töölepinguseadus hakkab kehtima järgmise aasta 1. juulist. Siis kaotavad kehtivuse senine töölepingu, palga-, puhkuse- ning töö- ja puhkeaja seadus.
Muudatused koondamisel
Kuni viieaastase staaži korral:
- praegu peab koondamisest ette teatama 2 kuud, uue seaduse järgi alla aastase staaži korral 15 päeva ja 1-5aastase staaži korral 1 kuu;
- praegu maksab tööandja koondamishüvitist 2 kuu palga ulatuses, lisaks on inimesel võimalik saada töötukassast sajal esimesel päeval pärast töötuks registreerimist töötuskindlustushüvitist 50% ja seejärel 40% senisest palgast;
- edaspidi maksab tööandja koondatule ühe kuupalga ulatuses töölepingu ülesütlemise hüvitist, lisaks on inimesel võimalik saada sajal esimesel päeval pärast töötuks registreerimist töötukassast töötuskindlustushüvitist 70% ja seejärel 50% senisest palgast.
5-10aastase staaži korral:
- praegu peab koondamisest ette teatama 3 kuud, uue seaduse järgi 2 kuud;
- praegu maksab tööandja koondamishüvitist 3 kuu palga ulatuses, lisaks on inimesel võimalik saada sajal esimesel päeval pärast töötuks registreerimist töötuskindlustushüvitist 50% ja seejärel 40% senisest palgast;
- edaspidi maksab tööandja koondatule ülesütlemise hüvitist ühe kuupalga ulatuses ja töötukassast saab ta lisaks ühe kuu palga suuruse koondamishüvitise. Esimesed 30 päeva pärast koondamist töötuskindlustushüvitist ei maksta, järgmisel sajal päeval on seda võimalik saada 70% ja seejärel 50% senisest palgast.
Rohkem kui 10aastase staaži korral:
- praegu peab koondamisest ette teatama 4 kuud, uue seaduse järgi 3 kuud;
- praegu maksab tööandja koondamishüvitist 4 kuu palga ulatuses, lisaks on inimesel võimalik saada sajal esimesel päeval pärast töötuks registreerimist töötuskindlustushüvitist 50% ja seejärel 40% senisest palgast;
• edaspidi maksab tööandja koondatule ülesütlemise hüvitist ühe kuupalga ulatuses ja töötukassast saab ta lisaks kahe kuu palga suuruse koondamishüvitise. Esimesed 60 päeva pärast koondamist töötuskindlustushüvitist ei maksta, järgmisel sajal päeval on seda võimalik saada 70% ja seejärel 50% senisest palgast.
