UUS TEATER SÜNDINUD | Neeruti Mõisateatri üheks asutajaks sai Üllar Saaremäe

 (1)
Üllar Saaremäe ei asuta sel suvel üksnes teatrit, vaid toob rahva ette ka maailma esimese Üldluulepeo
Üllar Saaremäe ei asuta sel suvel üksnes teatrit, vaid toob rahva ette ka maailma esimese ÜldluulepeoFoto: Anni Õnneleid

Avalavastuses löövad kaasa Lauri Nebel, Ines Aru, Ülle Lichtfeldt, näha saab nii Riia piiskop Buxhöwdenit, Kadrina pastor Brockmanni kui ka lauluisa poega Kretuzwaldi.

„Neeruti Mõisateater on loodud, asutajad Ander Ild ja Üllar Saaremäe. Esmalavastus Toomas Kalli „Pargivaht“. Nii andis vabakutseline lavastaja ja näitleja, endine Rakvere Teatri juht Üllar Saaremäe spetsiaalselt Maalehele teada teisipäeva, 22. mai hilisõhtul.

Teatri teine asutaja, ärimees Ander Ild on Neeruti mõisa omanik ja uuele elule ärataja. Lisaks lauljanna, viimasel ajal pagariärile pühendunud Hanna Ildi abikaasa.

Ander Ildi vedamisel on suurejoonelised restaureerimistööd Neeruti mõisas hoogustunud aastast 2015 alates. Tänaseks on Eesti kuulsaim juugendstiilis mõis saanud sõna otseses mõttes uue kuue.

Alates juuli lõpust 11 etendusega Neeruti mõisa pargis rahva ette tuleva „Pargivahi“ lavastaja Üllar Saaremäe selgitas, et tegemist on Toomas Kalli poolt sepetsiaalselt Neeruti Mõisateatri tarvis kirjutatud suvelavastusega.

„Pagana hää teksti on Kall kirjutanud mu päälekäimisel,“ rõõmustas lavastaja. Proovid algavad juuni keskel.

Lauluisast luuleklassikuteni

Etenduses käib huviliste eest läbi terve plejaad Neerutiga seotud kuulsaid isikuid. Näiteks alates Riia piiskop Buxhövdenist, Kadrina pastor-juhuluuletaja Brockmannist ja lauluisa Kreutzwaldi pojast Alexisest kuni luuletaja Paul Rummo ja tema poja Paul-Eerikuni välja. Mängivad Ines Aru, Lauri Nebel, Ülle Lichtfeldt, Karl Robert Saaremäe ja teised. Kunstnik on Vadim Fomitšev.

Seotud lood:

Üllar Saaremäe rõhutas, et Neeruti Mõisateater pole sugugi loodud vaid ühe etenduse tarbeks. Plaanides on ka kontserdimaja rajamine mõisa ligidasse vanasse lauta.

Toomas Kalli „Pargivaht“ on teine sel sajandil Neeruti kandis ette kantav suvelavastus. 2003. aastal mängis Rakvere Teater Neeruti mägedes Andrus Kivirähki „Kalevipoega,“ mille lavastas Ain Prosa.
Etenduse käigus kerkis Sadulamäe jalamile rahva poolt kaasa toodud kividest valmistatud Kalevipoja kuju. Üheks kivitoojaks ja seeläbi ka taiese kaasautoriks oli president Arnold Rüütel.

Kalevipoja loomist ja kivide paigutamist juhendas Virumaa üks tuntumaid skulptoreid Simson von Seakyll ehk Seaküla Simson ehk Aivar Simson. Kuju on praegugi hea tervise juures kasvades aasta-aastalt aina enam sambla sisse.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare