Tollal seitsmeaastane Tulos sai kaardi kätte aga alles nüüd, pisut enne aastavahetust, kui tema tuttav postkaardihuviline avastas Koplist saadud vanast postkaardipakist sõbra nime ja vana aadressi kandva lahtise postkaardi.

"Ta helistas kohe ja küsis, et kuule, kas sa tunned seda meest, kelle nimi siin kaardi all saatjana seisab," rääkis Tulos. "No muidugi tundsin, see oli ju minu ristiisa!"

Kaardi tagaküljel olevatest templitest on näha, et Valgast on saadetis kenasti ära läinud ja Tallinnasse ka kohale jõudnud.

Alles siis on uusaastatervituse teekonda lünk sisse tulnud.

"Ehk meeldis mõnele kirjakandjale ilus pilt ja ta võttis selle endale," arvas Tulos. Aga et ajad olid siis juba keerulised, võis postkaart kaduma minna ka mingil muul moel.

Kunagi tindipliiatsiga kirja pandud ridu on veel võimalik lugeda, vaid mark on aja jooksul kaardilt ära rebitud ning kaduma läinud.

"Vot, juhtub maailmas selliseid asju," rõõmustas Tulos, kellele pika teekonna läbinud saadetise kätte toimetanud sõbergi väiksest kingitusest ilma ei jäänud.