Väärtuslik ja vürtsikas seller

 (1)
Väärtuslik ja  vürtsikas seller
Varsselleri jämedad leherootsud on muredad ja hõrgu maitsega.Foto: Repro

Seller on maitsev köögivili ning võrratu aroomiga maitsetaim. Vanasti peeti teda aga lausa imerohuks – seller aitas lugematute tervisehädade vastu.

Loe veel

Aedseller (Apium graveolens) on sarikaliste sugukonda kuuluv kaheaastane taim. Kultuuris kasvatatakse tema kolme teisendit: juur-, vars- ja lehtsellerit.

Juurselleril (var. rapaceum) kasvab peaaegu ümarik 5-10 cm, vahel ka suurema läbimõõduga juurvili, mis on alumises osas sageli neljakandiline ja tugevasti harunev. Koore värvus on pruunikas või kollakasvalge. Sisu on valge, võrdlemisi pehme, kore, sageli õõnsustega.

Varsseller (var. dulce) ei moodusta juurvilja, temal tarvitatakse toiduks 3-4 cm laiusi lehevarsi.

Lehtseller (var. secalinum) ei kasvata juurvilja ega ka jämedaid lehevarsi, see-eest aga suure ja lopsaka lehekodariku, mis annab õrnu lehti toidu maitsestamiseks.

Eestis on kasvatatud peamiselt juursellerit, kuid ka varsseller muutub üha populaarsemaks. Lehtselleri võib kergesti asendada juurselleri või peterselli lehtedega.

Selleripärg võitjatele

Looduses kasvab seller Vahemere ääres, kust ta on levinud ka põhja poole. Kõige enam kohtab teda kergelt soolastel rannikuäärsetel muldadel. Looduslikult kasvab seller ka Hiinas, Indias, Uus-Meremaal, Californias ja Lõuna-Ameerikas.

Metsikut sellerit tunti juba antiikajal, 2.-1. sajandil eKr hakati teda kultuuris kasvatama. Esialgu kasutati sellerit usuliste rituaalide läbiviimisel: lehtedega kaeti surnuid ja hauakünkaid, lehepärgadega ehiti mälestussambaid ning pärjati spordivõistluste võitjaid. Seejärel avastati seller ravimtaimena.

Aiakultuurina jõudis seller Kesk-Euroopasse läbi Itaalia 16. sajandil. Esialgu kasvatati teda küll ainult kloostrite ja aadlike aedades, kasutati nii lehti kui juuri.

Praegu kasvatatakse Euroopas palju just juursellerit, kõige rohkem Prantsusmaal, Saksamaal, Hollandis ja Belgias, kus pool toodangust läheb konservitööstusele.

Väärtuslike ainete sisalduse poolest ületab seller paljusid köögivilju. Eriti palju mineraalaineid - K, Ca, Na, Mg, P ja Fe - sisaldavad selleri lehed. Rohkelt on neis ka C-vitamiini (lehtedes kuni 120 mg/100 g), karotiini, vitamiini B1, B2 ja PP. Omapärase lõhna ning maitse annavad eeterlikud õlid, mida leidub taime kõigis osades.

Selleri kalorsus on väga väike, tema söömine kulutab rohkem energiat, kui juurde annab. See vahe on siiski väga väike ja kedagi kohe saledaks ei tee.

Seller on hea diureetikum, parandab isu ning mõjub soodsalt ainevahetusele. Selleri õli on olnud hinnatud nahahaiguste ja reuma ravim, samuti hea suhkruhaigetele.

Juurseller külvake kevadtalvel

Juurseller on asukoha ja soojuse suhtes vähenõudlik, ta kasvab rahuldavalt isegi vilus. Varsseller eelistab päikeselisemat kohta.

Seller armastab niisket huumus- ja lubjarikast mulda. Hästi haritud-väetatud mullas ning ka uudismaal areneb seller hästi. Maale andke sügisel koos põhiväetise (P, K) ja sõnnikuga lubiväetist (dolomiidijahu, tuhk vm).

Juurseller vajab sügavalt haritud mulda, et kasvaks kvaliteetsem juurvili. Kui maa sügisel sõnnikut ei saanud, siis andke kevadel komposti. Kaaliumväetis parandab säilivust. Sellerit on soovitatav mitte enne nelja aastat samal kohal kasvatada. Ta ei sobi ka porgandi ja peterselli järele, sest neil on ühiseid kahjustajaid.

Kuna juurseller on pika kasvuajaga taim - tärkamisest tarbimisküpsuseni võib kuluda kuni 200 päeva -, tuleb istikud ette kasvatada. Varssellerit saab hakata kasutama rutem, kuni 120 päeva pärast tärkamist, kuid tedagi on targem ette kasvatada. Lehtselleri kasvuaeg on 80-90 päeva, seega saate külvata otse peenrale.

Mina külvan juurselleri juba veebruari lõpus või märtsi alguses. Kuna selleriseemned idanevad aeglaselt (14-15 päeva), leotan neid enne külvi ühe ööpäeva toasoojas vees seda paar korda vahetades.

Seejärel lasen seemnetel niiske riide vahel 1-2 päeva paisuda, tahendan ja külvan kasti või potti niiskesse mulda. Nii toimides tärkavad taimed nädal aega varem. Kuna selleriseeme areneb kiiremini valguse käes, katan külvi hästi vähese mulla või liivaga. Peale panen õhukese kile, mis laseb valgust läbi ja hoiab mulla pidevalt niiske.

Tärkamiseni hoian külve 20° juures, seejärel peavad nad olema mõni päev jahedamas (10-12°), et tõusmed välja ei veniks. Edasine sobiv kasvutemperatuur on 15-18°.

Taimed pikeerin esimese pärislehe ilmudes kasti (vahega 4 x 4 cm) või üksikult pottidesse. Nii pikeerides kui ka hiljem kasvukohale istutades jälgin, et taimed ei satuks sügavamale mulda, kui enne kasvasid. Muidu hakkavad nad varrele uusi lisajuuri kasvatama, iga lisajuur aga halvendab juurselleri juurika kvaliteeti.

Algul on aeglane

Avamaale istutan taimed siis, kui neil on 4-5 pärislehte ning suurem öökülmade oht möödas (tavaliselt mai lõpus). Kuigi selleritaimed kannatavad ära isegi kuni 4-5 miinuspügalat, võib pikem kevadine külm põhjustada ennakõidumist. Enne istutamist kastan taimi hoolikalt, siis saab neid koos mullapalliga ilma juuri vigastamata kasvukohale sättida.

Juurselleri taimede vahele jätan 20-25 cm, reavaheks 60 cm. Varsselleril peab reavahe olema suurem - 90-100 cm -, et taimi saaks suve jooksul mitu korda mullata. Seda on vaja teha heledamate ja mahlakamate lehevarte saamiseks. Koduaias on varsi mugavam pleegitada nii, kui mähite ümber lehekodariku pruuni pakkepaberi, lehed peavad seejuures muidugi välja jääma. Uuemad varsselleri sordid on isepleekuvad.

Kui teil istikute ettekasvatamine õnnestus ja neid jääb vajalikust kogusest üle, võite nad peenrale istutada tihedamalt ja hiljem harvendada. Ülearuseid taimi kasutage maitserohelisena.

Hoidke muld kobedana ning tõrjuge umbrohtu, eriti just kasvu algul, sest seller on aeglase algarenguga. Kui lisate kastmisveele väetist, saate märgatavalt ilusamad juurviljad. Mina kasutan lämmastikväetist või nõgesevirtsa.

Selleri aeglane areng laseb ridade vahel kasvatada salatit, redist ja muid lühiealisi köögivilju.

Kahjuritest himustavad sellerit nälkjad, lehetäid, selleri- ja porgandikärbes. Haigustest võib esineda lehelaiksust ning juurviljadel kuiv- ja valgemädanikku. Haigusi saab vältida õige agrotehnikaga. Juurseller on haigustele vastupidavam kui varsseller.

Mõned aednikud eemaldavad suve teisel poolel (50-60 päeva enne koristamist) juurselleri juurika ümbert mulla ning lõikavad ülevalt poolt juured ära, et saada siledamaid juurikaid. Eriti vajalik see töö siiski ei ole.

Juurseller koristage hilissügisel enne tugevaid öökülmi, kui välimised lehed hakkavad kolletuma ja maha vajuma. Kaevake puhmik aiahargiga üles ning raputage mullast puhtaks. Vanemad lehed murdke ära, 4-5 keskmist noort lehte jätke alles. Kõik külgmised juured lõigake ära, alumised kärpige 5-7 cm pikkuseks. Seejärel laske juurikatel taheneda. Säilitage neid keldris liiva sees. Liiva sisse istutatuna võib säilitada ka pleegituspaberisse mässitud varssellerit.

Selleri juuri saab tükeldatuna ja blanšeeritult (kuni 5 min) hoida sügavkülmas.

Toorsalatiks, suppi, hautisse

Enne tarvitamist peske juurseller kõva harjaga jooksva vee all puhtaks ning koorige terava noaga. Toorest riivitud sellerist saab hea salati, riivimise ajal piserdage juurikat sidrunimahlaga, et see ei tumeneks. Lõigatud viilud võib kasta ka äädikavette.

Nii juur- kui varsseller sobib suppidesse ja hautistesse ning lihatoitude lisandiks. Mida peenemalt sellerit riivida või lõigata, seda rohkem eraldub keetmisel või hautamisel aroome. Sooja toitu lisage peenestatud sellerilehed alles roa valmides, kui võtate poti tulelt ära. Tulises, kuid mitte keevas toidus maitseained säilivad ja eraldavad aroomi järk-järgult. Seller on üks põhilisi maitseaineid, mida kasutatakse soolata toidus selle maitsestamiseks.

Värskete roheliste lehtede saamiseks talvekuudel on sellerit üsna lihtne toas aknalaual ajatada. Selleks valige juba sügisel välja väiksemad (60-100 g) juurviljad. Talvel istutage nad potti, nii et kasvukuhik jääb mullast välja. Kasvatage temperatuuril 18-20°. Värskeid lehti saate 25-30 päeva pärast.

Artikkel ilmus ajakirja Maakodu veebruarinumbris (2009).

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare