Nädalavahetusel toimus Karula rahvuspargi territooriumil alepõletuseksperiment projekti "Aletamine Kagu-Eesti pärandmaastike mõjutajana" raames.

Vanu töövõtteid kasutades rajati katsepõld, et saada uusi ja panna proovile juba olemasolevaid teadmisi alepõllunduse kohta. Ühtlasi koristatakse sirpidega rukkisaak esimeselt, 2007. aastal rajatud alepõllult.

Eesti rahva Muuseumi teadur Liisi Jääts ütles, et saak oli suhteliselt vilets, kuid seda oligi arvata. "Tõestasime seda, mida ajalooallikate põhjal eeldasime - alepõllult tulnud saak on esimesel aastal väga hea, teisel vilets ja kolmandal aastal polegi mõtet sealt midagi oodata," sõnas ta.

Alepõllunduse eksperimendi käigus katsetati arheoloogilistel väljakaevamistel Kivisaarest leitud pronkssirbi koopiat, mis tundus proovijatele käes väike ja mitte eriti mugav. "Tol ajal polnud ju inimestel metalli nii laialt käes ja võib küll öelda, et tehnika on sellest ajast pika sammu edasi astunud," märkis Jääts.

Seekord juba teise eksperimendi käigus rajatati ajaloolisi tehnikaid võimalikult täpselt järgides umbes 400 m2 suurune alepõld.

Katsepõld võimaldab teadlastel uurida alepõllunduse mõjusid taimestikule ja mullale, ühtlasi on projekti käigus võimalik järele proovida muistseid töövõtteid - alates alelademe põletamisest kuni sirbiga viljakoristuseni.

Alepõllundus on Eesti maakasutuses olulist rolli mänginud umbes 4000 aastat ja olnud tuntud kõigis Eesti piirkondades. Kagu-Eestis, kus asub Karula rahvuspark, kestis aletamise traditsioon kuni 20. sajandi alguseni.

Tegu on pikaajalise, kuni aastani 2011 vältava projektiga, mis hõlmab erinevate asutuste ja teadusharude uurimishuvisid.