Vaata, mis ametimeestest on toiduainetööstuses kõige suurem puudus

 (3)

Leivategu Eesti Leivatööstuses
Leivategu Eesti LeivatööstusesFoto: Anni Õnneleid

Värskelt valminud Swedbanki tööstusettevõtete uuring näitab, et toiduainetööstuse sektoris plaanib käivet kasvatada ligi 3/4 vastanutest ja 4/5 loodab parandada kasumlikkust.

Toiduainetöösturid tunnetavad üha enam tööjõupuudust. Kui mullu pidas seda probleemiks 28%, siis tänavu juba 40% vastanutest. Kasvanud on lihttööliste puudus, vähenenud spetsialistide vajadus ning vajadus uute juhtide järgi puudub. Iga viies toiduainetööstur plaanib välistööjõu osakaalu suurendada.

Küsimusele, millistest töötajatest on puudus, vastati: Müügimeestest; Kokkadest; Siin ei ole miskit täpsustada - lihttöölisi ei ole eriti...; Tootmis- ja laotöölistest; Spetsialistidest ja puhastusteenindajatest; Töölistest, kellel tahe töötada ja Igasugustest lihttöölistest.

Mida on juba ette võetud tööjõu puudusega toime tulemiseks? Töösturid vastasid: Renditööjõud; Töötajate buss tööle ja koju veoks, sportimisel soodustused, konkurentsivõimeline palk; Ise koolitanud; Värvanud väljastpoolt sektorit, et kaasata värsket verd; Värvanud Lätist, Bulgaariast, Narvast, Valgast jne; Ise tööd teinud ja Suure osa tootmisest viinud kolmandatesse riikidesse.

Mida plaanivad ettevõtjad tööjõu puudusega toimetulekuks 2017? Vastused: Uued seadmed, efektiivsuse tõstmine, palgatõus; Olla ise atraktiivne tööandja + väliskommunikatsioon; Suurem rõhk värbamisele; Arendada tootmist Eestist väljaspool; Motivatsioonipakettide ülevaatamine ja täiendamine ; Tihe suhtlus kutsekoolidega, ise koolitamine ning Tõsta palku ja optimeerida tootmist.

Seotud lood:

Oliver Olt, Swedbanki toiduainetööstuse sektori juht, selgitas, et kasumi- ja käibe-eesmärkide saavutamiseks kavatsevad ettevõtted kasvatada tootmis- ja müügimahte ning leida uusi eksporditurge. „Kui vaatame Eestist töötlemata kujul välja viidava tooraine hulka, siis tundub, et meil potentsiaali tõsta eestimaise tooraine väärtust veelgi ja küsida eksporditurgudel oma toodete eest ka kõrgemat hinda,“ lisas Olt.

Swedbanki uuringust selgub, et mahtude ja efektiivsuse suurendamise kõrval on toidutööstuse ettevõtetele järjest olulisem ka toote ja oma kaubamärgi arendamine. 1/5 küsitlusele vastanuist plaanib teha uusi tooteid ja iga kümnes uuringus osalenud ettevõte kavatseb arendada oma kaubamärki. Oliver Olti sõnul on see positiivne areng – mida lähemale jõutakse tootega erinevate turgude lõpptarbijani, seda suurem on lisandväärtus. „Täna on toiduainetööstuse sektori peamine sihtturg olnud Soome ja mõningal määral Läti. Plaanide kohaselt sihib peaaegu iga teine ettevõte uue turuna Rootsit ja iga kolmas Lätit. Samuti on müügivõimaluste geograafiline ulatus aasta-aastalt laienemas ning sihtriikidena nähakse nii Euroopa ja Aasia riike kui ka USA turgu,“ rääkis Oliver Olt.

Swedbank korraldab Eesti tööstusettevõtete uuringut juba kuuendat aastat. Kokku osales uuringus 260 ettevõtet. Küsitlusele vastanud toiduainetööstuse ettevõtete 2016. aasta käive oli kokku üle 1 miljardi, mis moodustab 59% kogu sektori käibest.


Maalehel on ilmumas kõigile eestlastele oluline raamatusari “Eestile elatud elud”.
Raamatusarja saab tellida raamatud.maaleht.delfi.ee või osta iganädalast raamatut koos Maalehega erinevatest müügikohtadest.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare