Energiajulgeoleku üks nurgakivi on tema sõnul omamaiste energiaallikate maksimaalne ja efektiivne ärakasutamine olgu selleks turvas, tuul, päike, vesi või biomass. Ta lisas, et Eesti jaoks üliolulise põlevkivi kõrval on uueks võimaluseks ka kildagaasi tootmine.

Kivimägi toonitas, et energiajulgeolekut ei saa üles ehitada keskkonna arvelt ja kindlasti tuleks kaasata teadlasi. Omamaiste energiaallikate mitmekesisus eeldab Euroopa Liidult paindlikku lähenemist ning eripärasid tuleb arvestada ka keskkonnanõudeid kehtestades.

„Omamaiste energiaallikate suurem ja efektiivsem kasutamine on igati õigustatud ja põhjendatud,“ ütles Kivimägi. „Ent, et me liialt hoogu ei satuks, ei tasu ära unustada ka iidset mõttetera - loodust pole me pärinud oma vanematelt, vaid saanud laenuks oma lastelt.“

Riigikogu konverentsisaalis toimus täna majanduskomisjoni ning Euroopa Turba ja Kasvualuste Liidu (EPAGMA) koostöökonverents omamaiste energiaallikate määravast osakaalust Eesti ja teiste Euroopa riikide jaoks.

Konverentsil tõdeti, et kodumaise energiatootmise potentsiaal on praegu Euroopa Liidus alakasutatud. Importenergia moodustas 2012. aastal Euroopa Liidus tarbitavast energiast umbes 53 protsenti. Eesti energiasõltuvuse määr oli 2013. aastal 11,9 protsenti, millega Eesti on liikmesriikidest kõige vähem importenergiast sõltuvuses olev riik.