Minu teadmised butiigist

nahahoidja mees

hoiab rinnahoidja pealt

kõvasti kokku

A. ITSKOK


Õppetund efektiivseks

Uuringud on näidanud, et kui õpetaja on meeldejääv isiksus ning oskab oma õppetunnid huvitavaks teha, jäävad koolilastele ka kõige igavamad faktid palju paremini meelde.

“Õppimine peab olema põnev ja lõbus,” selgitas “Naerile” pedagoogikakandidaat Valdur Rindkere Tallinna Teadusliku Pedagoogika Teaduslikust Instituudist. “Kvaliteetse hariduse võtmesõnad on kutsemeisterlikkus ning uudsed teaduspõhised metoodilised võtted.”

Nii näiteks aitab füüsikatundi lõbusaks muuta ning igavaid füüsikaseadusi meelde jätta see, kui õpetaja seisab ainet seletades keskmise rea tagumise laua peal, lehvitab kätega ning prääksub aeg-ajalt nagu part. Tund on lõbus, kuid see pole veel kõik.

Hiljem looduses parte kohates meenuvad õpilasele kohe gravitatsiooniseadus, termodünaamikaseadused, Joule’i-Lenzi ja Faraday ning kõik teised vahvad füüsikaseadused. Õpilaste maailmapilt avardub ning pole kahtlustki, et neist sirguvad järjekordsed Newtonid ja Einsteinid.

Ka käänamine, pööramine ja astmevaheldus jäävad õppurile paremini meelde, kui õpetaja muidu nii igavat emakeelt isikupäraselt ning põnevalt edasi annab.

Igal kaasaegsel ning tulemustele orienteeritud emakeeleõpetajal tuleks teha keelereeglite selgitamise ajal klassi ees põlvetõstejooksu või kaerajaani sugemetega kükkhüppeid ning vilistada samal ajal ansambli “Terminaator” palasid “Juulikuu lumi” või “Murtud südamete romula”.

Säärane metoodiline võte kinnistab õpilastes keeleteadmised elu lõpuni või isegi kauemaks.

Matemaatikatund muutub ka kõige igavamaid võrrandeid õppides põnevaks ja kaasakiskuvaks, kui õpetajal on tunnis seljas roheline pintsak, jalas lillelised aluspüksid ning ta teeb klassi ees tiritamme, mis on vähemalt sama kaldu kui kuulus Pisa torn.

“Unistame ju sellest, et meie õpilaste tulemused ka järgmises PISA uuringus maailmatasemel oleksid,” selgitas pedagoogikakandidaat Valdur Rindkere.

HILLAR KLINTTON

vahetusüliõpilane Paidest



VAATAKS TÕTT

KAUR KENDER: “Ainult eestikeeles lugemist ja ainult eestikeelses kultuuris elamist on kõige õigemvõrrelda totaalse kroonilise nohuga.”

Eesti Päevaleht, 10. oktoober 2001



VILDE VAADE

Ma palun siiralt ÜRO käest vabandust, et mu tänane kolumn ei ole vene keeles. Samuti palun vabandust selle pärast, et sellel veerulool, mis juhtumisi on eesti keeles, ei ole all, peal ega kõrval venekeelseid subtiitreid.

Siin ei ole sees poliitilist mängu, siin ei ole tunda kellegi suunavat kätt. Tegelikult on põhjuseks trükiveakurat, mis juba pikemat aega vingerpussi mängib ja teksti trükikojast ainult eestikeelsena välja laseb. Tõesti kahetsen.

Üleüleeile tegime õdede Tihedate ja Naabri-Kaljuga mõne õlle. Jõime sellepärast, et õllehind tõusis, aga valitsus ei olegi veel kukkunud.

Õlu õlleks, aga me tegime selle tüki ära ja saatsime Riigikogu poole teele mõned seaduseparandused uude liiklusseadusesse. Meie nimelt karmistaksime seda veelgi rohkem, kohe kõvasti.

Meie arvates tuleb autoga sõites ära keelata mitu tegevust: nii asulas kui asulavälisel teel ei tohi mitut kätt roolil hoida, ei tohi kätt käigukangil hoida, ei tohi ühessegi peeglisse vaadata, ei tohi pead pöörata — see kõik segab juhi keskendumist.

Kui võrdõiguslikkuse volinikuga kokkuleppele saame, siis keelaksime naistel autoroolis ära pea-laiali-otsas-meeletu-sädistamise, et nad saaksid aru, kus nad on ja mida tegema peavad. Mobiil- ega lauatelefoni ei tohi üldse autos olla, isegi mitte kaasreisija(te)l.

Statistikaametile saatsime ettepaneku, et muutusi tuleb teha leibkondade küsitlemisel. On peresid, kes söövad ainult saia, on peresid, kes söövad ainult leiba. Minu hinnangul tuleks leibkondade arvestusse võtta ainult leiba söövad pered. Need pered ja isikute grupid, kes on saiasööjad, nimetatagu nüüd ja igavesti saikondadeks.

Vähemalt üks asi läheb euro tulekuga paremaks. Nimelt lähevad võlad uuest aastast lausa kordi väiksemaks. Miljonilised ja suuremadki võlad, nagu praegu kroonidega, jäävad paljudele kättesaamatuks, kui mitte unistuseks.

Jääge meiega! Kohtume pärast kaubanduslikke teadaandeid!

P. S. Otsin euromündirahakotti. Kartulikotte mitte pakkuda.

ANTON VILDE
talverehvid all, peal ja kõrval



TÕRRE PÕHJAST

Kui inflatsioon niimoodi edasi tõuseb, tuleb koeraelu nimel rügada hobuse kombel.

GEORGE GOBEL



RETROVIISOR

Teadupärast olid stalinliku ajalookäsitluse kohaselt pea kõikide maailma suurimate leiutiste autoriteks Nõukogude või siis vähemasti Vene isemõtlejad. Nõnda muidugi ka lennunduses.

Lennuk
Tsaariarmee mereväeohvitser Aleksandr Fjodorovitš Možaiski konstrueeritud lennumasin olevat olnud maailmas esimene, mis lendas. 1882. või 1884. aastal olevat see Krasnoe Selos spetsiaalselt trampliinilt õhku tõusnud ja muljetavaldava lennu sooritanud.

Vaatan imemasina pilti ega jõua ära imestada. Paadikere külge on trosside-traatidega kinnitatud kaks maailmatu pirakat tiiba, mis meenutavad nüüdisaja satelliitide päikeseelemente ja millel tõenäoliselt puudub igasugune aerodünaamiline tõstevõime, paadikeres on kolm aurumasinat, mis mõnesajapöördelise kiirusega ajavad hirmsa vuhinaga ringi kolme propellerit, mis lennumasina õhku tõstavad.

Lisaks istub paadi ahtris veel kütja, kes meeleheitlikult sütt katlasse loobib, et ilus pikk lend tuleks. No kuulge!

Isegi meeldivalt kommunistlik Gustav Naani toimetatud 1972. aasta ENE väidab, et hr. Možaiski lennukatse nurjus.

Kujutage ette sihukest lendu. Ehk see banduura siiski oma arumasinate jõul mõnevõrra liikus ja üle trampliini serva sai. Sangpomm teeb ka mõnemeetrise kaare, kui ta suusahüppetornist alla veeretada.

Kütja sai igatahes maandumisel kõva matsu ja sütt oli kõik ilm täis. Piloodist ei tea. Hiljem tuli siiski ka teisi isemõtlejaid, kes õhus toimuvatest füüsikalistest protsessidest üht-teist jagasid ja seetõttu lendama õppisid.

Aga härra Možaiskist võiksime kas või seepärast väheke lugu pidada, et ta sündis 1825. aastal Rochensalmi linnas, mis praegu Kotka nime kannab ja Tallinna sõpruslinn on.

LEMBIT REMMELGAS



PAETISME

Miks oli Nõukogude aeg parem?

- Poes olid iga päev hullud päevad.

- Tööajal sai viina võtta ja kinos käia.

- Trammis polnud reisisaatjaid.

- Telekale polnud digiboksi vaja.

- Ei avaldatud 500 rikkama edetabelit.

- Kollase kirjanduse asemel oli punane.

- Ei olnud superstaare.

- Ei võetud SMS-laene.

- Valimistel teadsid alati, keda valida.

JÜRI PAET



TÕSI TAGA

- Parem omadega sees kui homodega väljas.

- Tegelikult tahaksin ma olla Soomaal maasool.

- Kui sul lambid kinni lüüakse, ära süüdista voolukatkestuses Eesti Energiat.

- Läbi kõmupiltniku objektiivi on kõik asjad subjektiivsed.

- Reisijatele reisisaatjad, täidele täidesaatjad!

ANDRES ÜLVISTE