Tarkmehe sõnul võimendab rahvastikuarvu muutus vee-ettevõtete hakkamasaamist veelgi.

"Kindel on aga see, et vee kvaliteet ei tohi halveneda. Tegemist on ikkagi elutähtsa teenusega," rõhutab ta. "Kvaliteedi tasemel hoidmine omakorda võib nõuda uusi investeeringuid. Kõik need asjaolud kajastuvad veeteenuse hinna tõusus."

Ühte konkreetset numbrit tariifide tõusu kohta on liidu tegevjuhi sõnul öelda võimatu, igas väikelinnas on olukord erinev. Kusjuures olulist rolli mängib tööstuse osakaal linna veetarbijate hulgas.

"Aga kui vaadata tänaseid kulusid ja ühiktarbimist, võib üldistada, et sääraste rahvaarvu muutuste puhul võib veeteenuse hind (vesi ja kanalisatsioon, ilma käibemaksuta) 12 000-15 000 inimesega linnas tõusta umbes 0,5-1,0 euro võrra ühe kuupmeetri kohta," prognoosib Vahur Tarkmees. Tegemist on siis puhtalt rahvaarvu langusest tingitud tõusuga. Tegelikult kerkivad tariifid aga veelgi enam, kuna eurotoetused kaovad ära.

Tarkmehe arvates pole suuremate linnade elanike toimetulek nii kriitiline, väiksemates asumites elavad inimesed jäävad aga hätta varem – veehind tõuseb sedavõrd palju, et nad pole enam suutelised teenuse eest tasuma.

"Joogivesi peab olema aga kõigile kättesaadav vastuvõetava hinna eest. Väljapääsu näen ma väiksemate vee-ettevõtete ühinemises suuremate linnade vee-ettevõtetega," pakub ta probleemile ka lahenduse välja.