VÄIKELINNADE TÜHJENEMINE | Vastuolu tegelikkuse ja unistuste vahel

 (24)

Edaspidi kasvab rahvastik ainult Tallinnas ja Maardus, väikelinnadele prognoositakse drastilist elanike arvu langust. Linnajuhid ei taha seda uskuda ning paljud teevad roosilisi plaane lootuses end kriisist mööda kavaldada.

Vaata, millistena väikelinnade linnapead tulevikku ette kujutavad. Kuhu rajatakse promenaadid, tunnelid, uued sadamad? Milline linn loodab oma kooli näha Baltimaade viie parima seas? Vaata unistusi kas kaardilt (kliki linna nimel) või loe.

Linnapead vaatavad tulevikku – 2030 ja 2040

Tõnis Kalberg, Sillamäe linnapea

Aastal 2030 on Sillamäe linnas 12 000 elanikku. Sillamäel on Eesti suurim transiidisadam, avatud on reisilaevaliiklus ja jahisadam. Sillamäel käiakse kauni keskkonna pärast jalutamas mere ääres promenaadil ja ajaloohõngulises kesklinnas, samuti linna omapärastel üritustel – Sillamäel kui Eesti jazzikeskuses jazziõhtutel, spordiüritustel, merepäevadel, purjeregatil, kalaturul, õllepäevadel jne.

Aastal 2040 on Sillamäe linnas 14 000 elanikku. Sillamäel on Eesti suurim kaubasadam ja oluline reisisadam, mille kaudu pääseb nii Venemaale, Soome, Rootsi kui mujale. Jahisadam on kasvanud ja kogunud purjetajate seas populaarsust. Sillamäele kui rohelisele tööstus- ja sadamalinnale on lisandunud sõbraliku turismi- ja teenusekeskuse tiitel, sest siin on puhas meri, kaunis rand ja selgesti eristuv kvaliteetne linnaruum, kus toimub huvitavaid üritusi ja on häid vaba aja veetmise võimalusi.

Seotud lood:

Marko Torm, Rakvere linnapea

2030. aastaks on Rakvere elanike arvult suurem kui hetkel ning 2040. aastal on meie kodukohast saanud territoriaalselt üks suuremaid omavalitsusi Eestis.

Tegemist on Virumaal ühega kahest olulisemast linnast. Rakverega suudab maine ja võimekuse poolest regioonis ühte sammu käia Narva linn.

Rakvere on muutunud üheks eelistatuimaks elukeskkonnaks inimestele, kelle töökoht on Tallinnas, kuid, kes soovivad oma peredele paremat elukeskkonda.

Keskkonda, kus koolid ja lasteaiad on 5 minuti kaugusel, viljeletakse kõrgtasemel ja mitmekülgset kultuuri- ja spordielu. Linna, kus on pargid, korras ja valgustatud kergliiklusteede võrgustik ning mitmepalgeline tööjõuturg.

Traditsiooniline tootmine on muutunud veelgi innovaatilisemaks, teenindussektor õitseb ja aktiivsus väikeettevõtluses kasvab jõuliselt.

Linna kaubamärkideks on tuntud rahvusvahelised tootmisettevõtted, linnus, Tarvas, Rakvere teater ja märgilised sündmused. Rakveret peetakse festivalide ja eripalgeliste sündmuste linnaks. Tuntud on rekonstrueeritud Vallimägi. Rakvere on atraktiivne linn nii sise- kui välisturistide seas.

Madis Kallas, Kuressaare vallavanem

Kuressaare on 2030. aastal elukeskkonnalt jätkuvalt üks parimaid linnu Euroopas. Turvaline, roheline ning suurlinnale omaste võimaluste ja väikelinnale omase hubasusega.
Elanike arv on ületanud 15 000 (+2000 võrreldes tänasega) elaniku piiri, aga olles Saaremaa omavalitsuse keskus, siis kaudselt on Kuressaarega igapäevaselt seotud kogu saare 38 000 (+ 6000) inimest.

Suurimaks mureks on jätkuvalt see, et tööealist elanikkonda ei ole ettevõtete laiendamiseks piisavalt. Elanikkond küll kasvab, aga ettevõtted soovivad veel enam kasvada!

Kuressaaret tuntakse endiselt suurepärase elu- ja puhkepaigana. Meie jaoks ülimalt oluliste ühenduste kohalt võiks olla suurimaks erinevuseks aga see, et Kuressaarega on loodud mitmeid lennuliine: Rootsi, Läti ja Soomega ning Tallinnasse sõidab 19kohalise lennuki asemel 70kohaline lennuk kolm korda päevas. Lisaks on avatud suvisel perioodil laevaühendus Riiaga.

Kuressaare rahvaarvuks on 2040. aastal 16 000 (+3000), aga Saaremaa keskusena on seotud linnaga üle 40 000 (+8000) inimese. See on toonud kaasa selle, et lisaks Kuressaare koolidele on ka maapiirkondade koolid taas õpilasi täis.

Kuressaaret ühendab kogu saarega väga hea transpordivõrk, mis võimaldab elada ja töötada ka erinevates saarte otstes. Sama on ka huvitegevuse kättesaadavusega noortele ja täiskasvanutele.

Suurimad mured on seotud sellega, et meie elu Saaremaal ja Kuressaares on läinud juba niivõrd heaks ning üha rohkem avaldatakse arvamust, et Saaremaa peaks olema autonoomne ja iseseisev piirkond. Õnneks on need liikumised ja arutelud väga rahumeelsed ning pigem soovitakse sellega tõsta rohkem esile meie oma kultuuri ja keele eripära.

Loe veel

Suurimateks tõmbenumbriteks on meie suursündmused: Ooperipäevad, ralli, Tänavapiknik (10 000 osalejat), uue üritusena Eesistumine, aga üha rohkem on hakatud hindama ka meie ainulaadset loodust ning pärandkultuuri.

Maardu linnavalitsus

2030.-2040. aastaks on Maardu arenenud ja sotsiaalselt turvaline linn, milles elab ca 20 000 elanikku.

Maardust kui Euroopa transiidilogistika ühest tähtsamast projektist on saanud tõeline tõmbekeskus nii siin elavatele inimestele kui uutele innovatsiooniettevõtetele.

Mere äärde on ehitatud puhke- ja ettevõtluskompleksid Tallinn-Helsingi tunnelit läbivatele reisijatele kui Rail Baltica reisi- ja kaubaterminalide klientidele.

Linnas on värskelt ehitatud kaks kaasaegset gümnaasiumi ja üks põhikool, mis annavad Maardu ja lähiümbruse lastele kõrgtasemel hariduse ning asuvad Baltimaade koolide edetabelis esiviisikus.
Lisaks asub Maardus innovaatiline Tallinna Tehnikaülikooli logistikainstituut.

Tallinnaga ühendab Maardut kaasaegne kiirtramm, mis viib pealinna kõigest viie minutiga.
Linna ümbritseb puhke- ja terviseradade võrgustik, kus linlastel on kõik võimalused tegeleda terviseedendusega.

Madis Timpson, Viljandi linnapea

Aastal 2030 on Viljandi rahvaarv suurem kui täna, aga kindlasti alla ühe miljoni.
Suurimaks tõmbenumbriks võib pidada hologrammina taastatud Viljandi ordulinnust, mis igal õhtul pimeduse saabudes rahvast 3D-keskaega meelitab.

Muresid on muidugi ka! Kõige suuremateks muredeks võib pidada seda, et Paavo Matsini romaanist „Gogoli disko“ tuntud trammiliin ja Biitlite tempel pole endiselt valmis ehitatud.
Aastal 2040 on Viljandi rahvaarv suurem kui aastal 2030, aga endiselt alla ühe miljoni.
Biitlite templit ikka veel pole, aga viimased kümme aastat on erinevad poliitikud seda vähemalt enne valimisi inimestele lubanud. Rahvas veab kihla, kas sellega läheb rohkem aega, kui kurikuulsa veekeskusega.

Trammiliin on see-eest valminud, kuid see on linnale pigem koormaks, sest pidevalt nõutakse liinil tasuta sõiduõigust. Metrooliini planeeritakse - esimesed plaanid selleks pandi paberile loomulikult legendaarses raamatubaaris „Romaan“.

Romek Kosenkranius, Pärnu linnapea

Pindalalt on Pärnu linn üks Eesti ja maailma suurimaid linnu ning eristub sellega, et linnas on palju loodust, rabasid, metsi ja tootmist s.h. põllumajandussektoris.

Pärnu on Eesti teine logistiline sõlm (Tallinna järel), kus kohtuvad mere- (sadam, s.h. kruiisisadam!), raudtee- (kiirraudtee Tallinna 45 min, Riiga 1 tund 15 min) , õhu- (Pärnu lennujaam avatud 2020. aastal) ja maanteetransport (Via Baltica), mis omakorda on elavdanud majandust ning toonud siia elama palju inimesi, kelle töökoht (näiteks hariduse-, tootmise- või kultuuri valdkonnas) on hoopis Tallinnas, Helsingis või Riias, aga kes eelistavad elada rahulikumas keskkonnas – Pärnus.

Logistiliselt hea asukoht on toonud siia tootmist, kuid suur osa on jätkuvalt puhkemajandusel, sest Pärnu rannarajoon on pikenenud Audrusse, Valgeranda ja lisaks spaa-dele on konkurentsi tõusnud maaturism, puhkus puhketaludes. Kuigi 2018. aasta seisuga on Pärnus umbes 51 600 elanikku, on elanike arv kasvanud 2030. aastaks 55 000 ja 2040. aastal on ületanud 60 000 piiri.

Suurimad probleemid 2030.-2040. aastal on keskkonnateemad, tööjõu puudus (rahvastik jätkuvalt vananeb!) ja hajusalt elava elanikkonna liikumisprobleemide (ühistransport) lahedamine.

Minu „nägemus“ on väga oletuslik, pakutud tänaste arengute baasilt ega pretendeeri absoluutsele tõele.

Margus Lepik, Valga vallavanem

On teada tõsiasi, et rahvastik vananeb ja seda mitte ainult Eestis vaid ülemaailmselt. Seega pole ametlikud prognoosid 2030. aastaks kõige optimistlikumad. Näiteks Valga linna puhul on prognoositud rahvastiku arvu kahanemist ca 4000 inimese võrra.

Möödunud haldusreformi valguses ei saa omavalitsusjuhid nii pessimistlikult ennast häälestada. Tahame kõik oma kodukohta atraktiivsemaks muuta ning teha kõik selleks, et noored ei lahkuks, vaid pigem suurlinnadest tagasi tuleksid.

Valga valla prioriteediks on igasuguse taristu kaasajastamine, lisaks on eesmärgiks atraktiivsuse tõstmine nii elanike kui ettevõtjate silmis. Tegeleme uue linnakeskuse rajamisega, tööstuspiirkondade taristuga mis lihtsustab ettevõtlust kogu vallas.

Aga kui unistada ja natuke liialdada, siis Valga vallast saab aastaks 2040 eriadministratiivne üksus – Valga kreis, mille koosseisu kuuluvad lisaks ka tänased Läti alad Valka kihelkonnast. Oleme seda ideed arutanud nii riigikogulase Igor Gräzini kui Valka linnapea Vents Krauklisiga.

Esimesed sammud kesklinnakontseptsiooni kujundamisel on tehtud ja vaatamata sellele, et piiriülene omavalitsuse ehk kreisi idee ei saanud Riigikogus kohe toetust, ei tähenda, et me mõtte ja arendustega edasi ei läheks. Valga/Valka on sulandumas üheks kultuuriliselt kui majanduslikult. Lisaks oleme mõlemad mitmekeelsed linnad.

Kõige suuremaks mureks ja väljakutseks saab olema riigiametnikele selgitustöö tegemine, et Valga vajab tuge ja pole ääremaa, vaid Riia eeslinn ja majandusgeograafiline võimalus. Lisaks tuleb riigiisasid veenda, et lõpuks hakataks ka Kagu-Eesti tegevuskava ellu viima.

Praegu on Valga vallas üle 16 000 elaniku. Seega, kui need takistused on ületatud, siis peaks Valga valla elanike arv aastaks 2030. aastaks olema umbes 20 000 ja 2040. aastaks tõus jätkub.

Tõnu Parbus, Haapsalu linna avalike suhete spetsialist

2030. aastal on Haapsalu elanikkonna kasv pöördunud tõusule. Elanike arv on 15 000.
Raudteeühendus on taastatud. Paljud, kes seni elasid Tallinna kuldses ringis, muutus Haapsalu aeg-ruumiliselt sama lähedaseks kui senine elukoht. Erinevalt põllu peale ehitatud elamistest on Haapsalus kõik eluks vajaminevad teenused käe-jala juures. Kuna rongiga on võimalik turvaliselt tööl käia, siis lastega pered hindavad siinset elukvaliteeti kõrgelt ja tahavad siia elama tulla.

Peale kirju kultuurisuve on hoo sisse saanud ka talvised sündmused ning vaevu leiab vaba nädalavahetust kus midagi ei toimu. Haapsalu on Tallinna kõrval populaarseim nii sise- kui välisturistide seas.

2040. aastal ehitatakse Haapsallu järjest juurde uusi korterelamuid, et võimaldada kaasaegset elamist soovijatele. Elanike arv on 17 000.

Linnas elu keeb ning lisandunud on ka majutusasutusi. Uuemõisa tööstusalale on juurde tulnud suured ettevõtted, kes pakuvad kohalikele tasuvat tööd. Linnuvaatlusturism on järjest populaarsem ning turistide arv teeb igal aastal rekordeid.

Alustatakse Noarootsi Haapsalu tunneli rajamist.

Anti Allas, Võru linnapea

Võru linnal on olemas visioon aastaks 2035 (eelmisel aastal sai kehtestatud uus arengukava 2017–2035), mille nimel igapäevaselt toimetatakse.

Võru on jätkuvalt tegus linn (Kagu-Eesti suurim tõmbekeskus), kus igaühel on võimalus oma südameasja ajada ja seeläbi ennast teostada.

Oma idüllilise elukeskkonnaga on Võru suurepärane koht laste kasvatamiseks. Noortel on siin huvitav elada. Võru tuntakse kui Eesti lastesõbralikumat linna. Siinne kogukond on kokkuhoidev, inimesed on abivalmid ja külalislahked. Omakultuurist ja kodukohast räägitakse uhkusega.
Regiooni tugeva keskusena on Võru eestvedajaks töökohtade ja teenuste pakkumisel ning ühiste tegevuste algatamisel.

2017. aastal Võru linna elanike arvu vähenemine aeglustus võrreldes mitme sama suure maakonnakeskuse linnaga Eestis. Töötame selle nimel, et sarnane trend süveneks veelgi järgnevatel aastatel.

Esitame kaks stsenaariumi: mustem stsenaarium on, et aastaks 2030 on elanike arv kukkunud seniselt 12 237-lt ca 11 000-le. Väga rahul oleksime, kui suudaksime elanike arvu hoida praegusega samal tasemel. Aastaks 2040 on elanike arv vastavalt siis negatiivse stsenaariumi puhul 9500 ja positiivse stsenaariumi puhul 13 000.

Positiivse stsenaariumi aluseks on järgmised punktid:

  • sissetulekute võrdsustumine olulisemate rändesihtpunktidega lähivälismaal;
  • erinevad kiired ühendused keskustega;
  • riigi poliitika muutumine piirkonnakeskuste rahastamise osas õiglasemaks ja sõbralikumaks;
  • Eesti paremad suhted ja suurem läbikäimine, seda eelkõige majanduslikult, naaber Venemaaga (potentsiaalne turg siinse piirkonna inimeste ja ettevõtete jaoks).

Urmas Klaas, Tartu linnapea

Tartu hakkab visiooni aastaks 2040 koostama sel aastal, seega vaatab see ülevaade aastasse 2030.

Kuigi rahvastikuprognoosid näitavad laias laastus pigem elanikkonna vähenemist ja vananemist, prognoosivad rahvastikuteadlased 2030. aastaks Tartu kui Lõuna-Eesti keskuse elanike arvu suurenemist 110 000-ni.

Selleks, et sellisele väljakutsele vastu minna, on vaja tõsiselt pingutada, et Tartu oleks pärast õpingute lõppu ahvatlev töö- ja elupaik paljudele eeskätt Tartusse õppima tulnud noortele. Rahvusvahelisest keskkonnast ning atraktiivsetest eneseteostuse võimalustest tulenevalt on Tartus märkimisväärselt kasvanud ka teistest riikidest saabunud elanike arv.

Suurt rolli elukoha valikul mängib inimsõbralik elukeskkond. Soovime hoida Tartut rohelise ja parkiderohke linnana, mida täiendab moodsa ja ajaloolise arhitektuuri põnev sümbioos.

Roheline mõtteviis on juurdunud kogu linna liikluspildis. Lisaks keskkonnasäästlikule ühistranspordile valib üha enam tartlasi tervislikumaid liikumisviise. Kui praegu on Tartus jalgsi ja jalgrattaga liiklejate osakaal 30 protsenti, siis 2030. aastaks teevad ligi pooled Tartu elanikest oma igapäevased käigud jalgsi või rattaga. Tulenevalt headest siseriiklikest ning rahvusvahelistest transpordiühendustest (neljarealine Tallinn-Tartu maantee, lennuühendused Euroopa rahvusvaheliste lennujaamadega, u 1,5 tundi vältav rongisõit Tallinnasse ja Riiga jms) on Tartu hästi ligipääsetav meie külalistele.

Tartu on 2030. aastal Läänemere regioonis oluline hariduskeskus, kus asuvad rahvusvaheliselt tunnustatud kõrgkoolid ja kus sünnib üle maailma silmapaistvaid teadussaavutusi. Tartus kui rahvusvaheliselt tuntud teadus- ja tehnoloogiamahuka ettevõtluse keskuses tegutsevad edukad ettevõtted, mis on loonud hulgaliselt kõrget lisandväärtust andvaid ning hästi tasustatud töökohti. Siinsed ülikoolid ning ettevõtted on magnetiks ka paljudele välisspetsialistidele.

2030. aastaks on Tartu selja taga suurepärane kogemus Euroopa kultuuripealinnana, mis on rikastanud veelgi Tartu kui inspireeriva ja unikaalse kultuuripärandiga linna vaimu- ja kultuurielu.

Tartu on jätkuvalt avatud kõikidele uutele ja innovaatilistele ideedele, mida ka julgelt ellu rakendatakse. Meil on ambitsiooni ja võimekust olla nutikas, energiatõhus ja keskkonda hoidev linn, mis paistab silma mitte ainult oma tehnoloogiliste uuenduste, vaid ka tarkade ja õnnelike elanike poolest. Oleme teenäitaja nii teistele Eesti linnadele kui ka laiemalt Euroopas.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare