Väikelinnade tühjenemisel on ka positiivne pool - kompaktsemad linnad ja suuremad rohealad
Alis Tammur, statistikaameti sotsiaalstatistika ja analüüsi osakonna vanemanalüütik, rahvastikuprognoosi üks koostajaid selgitab, mida väikelinnade rahvaarvu kahanemine endaga kaasa toob:
"Linnade rahvastik kokku väheneb proportsionaalselt enam-vähem sama palju kui kogu Eesti rahvastik, mistõttu võib seda lugeda paratamatuks. Tegelikkuses toimub prognoosi kohaselt koondumine Tallinna ja Tartu ning ülejäänud Eestis väheneb rahvaarv kiiremini kui keskmiselt.
Midagi head on ka tühjenevates ja vananeva rahvastikuga väikelinnades – linnad võib muuta kompaktsemaks, inimestele jäävad suuremad elamispinnad, linna rohealasid saab suurendada jne, kuid reaalsuses see nii ei käi.
Väiksemates piirkondades võib mingi planeeringu teostamisega seoses olukord kardinaalselt muutuda nii paremuse kui halvenemise suunas. Viis aastat tagasi ei olnud meil ees midagi, mille järgi öelda, et kuskil peale mainitud kolme linna rahvastik hakkab koonduma.
2018. aastal on valmimas on uus rahvastikuprognoos. Eestis on nimelt toimunud rändepööre ja meist saanud sisseränderiik.
Väljaränne hakkas kolm aastat tagasi vähenema ja kaks aastat on kasvav sisseränne ületanud väljarände. Seega tuleb uus prognoos pisut positiivsem.
Üle peab vaatama ka sündimuse ja suremuse trendid, kuid peamist rolli rahvastikuarvestuses mängib ränne. Oluline on ka rände mõju sündimusele, kuna vanus, mil kõige rohkem elukohariiki vahetatakse, on enamasti sama mis aktiivne sünnitusiga."
Täispikka lugu "Kummitusasulad tulekul? Paljud Eesti väikelinnad on varsti pooltühjad" saad lugeda SIIT.
