Väikesed kipuvad kojast välja
Koja lohvaka mütsi alla kuuluvad suured põllumajandusettevõtted, jäätisetehased, lihatöötlejate assotsiatsioon, aga ka hoiu-laenuühistu, veskiomanike ühing ja talud.
Kojas on võrdsed üleriigiline põllumeeste esindusorganisatsioon, selle piirkondlikud rakukesed ning ka ettevõtted, mis kuuluvad ühtaegu piirkondlikku ja üle-eestilisse liitu.
Aprilli algul otsustas Eestimaa Talupidajate Keskliit (ETKL) EPKKst välja astuda, Türi talunike liit, Harju taluliit ja Ida-Virumaa talupidajate liit jäid kotta edasi.
Siga ja kägu
ETKLi esimees Arvo Veidenberg tõigi kojast välja astumise üheks põhjuseks organisatsiooni ebaloogilise liikmeskonna.
"Kompott on liiga kirju," arvab ka ETKLi peadirektor Kaul Nurm, kellele jääb arusaamatuks, milline on kõigi nende liikmete ühine huvi. "Keemiafirmadel on üks eesmärk, talupidajatel teine."
Kolm kuud EPKK juhatuse esimehe ametis olnud Roomet Sõrmus tõrjub etteheiteid pika, kirju ja seosetu liikmeskonna kohta.
Sõrmuse hinnangul võib esmapilgul jääda küll mulje, et teraviljakasvataja ja jäätisetootja on ühe katuse all kui siga ja kägu, aga tegelikult on nende tegevus tihedalt seotud: vili läheb söödaks, piim jäätiseks jne. Koja liikmete ühisosa on agribusiness ja noore juhi sõnul on koja mõte tuua agribusinessi eri lülid ühe laua taha.
Talupidajad ja väiksemate maaettevõtjate liidud süüdistavad aga koda suurpõllumeeste soosimises. Nad tõmbavad võrdusmärgid koja, Rahvaliidu ja suurpõllumeeste ehk siis valdavalt Eesti Põllumeeste Keskliitu kuuluvate ettevõtjate vahele. Kostab nurinat, et üldkoosolekutel puudub "oma meeste ridadesse" mittekuuluvatel tegelastel võimalus sõna sekka öelda.
"Koja nõukogu on komplekteeritud mitte valimiste, vaid lehmakauplemise teel, põhikirja koostamisel puudus sisuline arutelu," nendib Nurm.
2006. aastal kojast välja astunud MTÜ Eesti Kartuli juhatuse esimehe Kalle Hamburgi sõnul ei suuda koda liiga vastuolulise liikmeskonna tõttu täita ümarlaua funktsiooni. "Talupidajate keskliidust sõideti teerulliga üle - kui meie laulu ei laula, oled vaenlane!" nendib Hamburg.
Umbes 70 kartulikasvatajat koondava ühingu juht tunnistab, et ei pidanud õigeks maksta 5000kroonist liikmemaksu, saamata selle eest vastu midagi vajalikku.
Samasugust nurinat kostab ka kaupmeeste ridadest. "Mõttetu on maksta 5000 krooni aastas, et lihtsalt linnuke kirja saada," tunnistab Soasepa Seemnekaubanduse juhataja Koit Soasepp. "Oleme tüdinenud sellest jagelemisest ja määramatust olekust. Tahaks teada, kas koda on jätkusuutlik, millised on ta eesmärgid ja kelle eest ta seisab."
Konkreetselt seemneturuga seoses ootab Soasepp, et koda aitaks teha teavitustööd heinaseemne turu kitsaskohtadest. "Euroopa Liidus ja Eestis on heinaseemne must tootmine keelatud, aga rohkem kui pool Eestis paljundatavast heinaseemnest toodetakse mustalt," toob ta näite enda huvidest ja ootustest.
"Kui koda on ainult selleks, et avaldada põllumajandusministeeriumile survet suurtootjate huvides toetuste määramisel ja messidel käimiseks, siis on see tegelikult suurtootjate organisatsioon," nendib MTÜ Eesti Maaturism nõukogu liige ja EPKK maaelutoimkonna juht Margus Timmo.
"Väiketalunikud ei jõudnud ära oodata, millal hakatakse nende probleeme lahendama," mõistab ta talupidajate kojast väljaastumist.
Timmo jutu järgi on EPKK maaelu toimkond töötanud välja mitmeid ettepanekuid maaelu mitmekesistamiseks ja toonud need nõukogu ette. "Nii kaua, kui suurtootjad ei pidanud võtma vastutust nende elluviimise eest, oldi nendega päri," meenutab Timmo. "Kui aga vastutust pidi kandma ka suurtootja, mis tähendas ka rahapiruka jagamist, ei leidnud hääletamisel meie ettepanekud toetust. Oli näha, et ei tahetudki kompromissile jõuda."
Maaturismi edendaja tunnistab, et selline käitumine on pärssinud ka koostöötahet: "Kelle jaoks me neid ettepanekuid välja töötame ja analüüse teeme, kui neid arvesse ei võeta?"
Ootused uuele juhile
"Koda peab võrdselt võitlema kõigi oma liikmete eest, mitte esindama ainult üht gruppi," rõhutab EPKK nõukogu aseesimees ja Eesti Toiduainetööstuse Liidu tegevjuht Sirje Potisepp, kes liitus enda sõnul kojaga selleks, et ajada ühiselt eesti toidu asja. "Aga meie jaoks on ta esindanud vaid põllumajandustootjaid."
Ehkki Eesti Toiduainetööstuse Liit ja MTÜ Eesti Maaturism avaldavad koja suhtes rahulolematust, ei kiirusta nad siiski väljaastumisega.
Soasepa Seemnekaubanduse OÜ langetab otsuse eeloleval suvel.
"Välja jõuab astuda alati," tunnistab Potisepp ja lisab, et viimasel ajal on koja õhkkond siiski muutunud. Sellega viitab toiduliidu juht asjaolule, et jaanuaris asus EPKK juhi kohale Roomet Sõrmus.
"Tõsi see on, et Roomet tõi kotta teistmoodi mõtlemise," kinnitab ka Kaul Nurm. "Küsimus on aga selles, kui kaua tal lastakse demokraati mängida."
Kalle Hamburg leiab, et Sõrmus ajab koja rolli ümbermõtestamisel küll õiget asja, aga ta on siiski palgatööline. "Kui vaja, pannakse teerull käima ja asi läheb vanaviisi edasi," kardab ta.
Kaul Nurm ütleb aga, et kui koda oma liikmelisusega asjad korda saab, võib alata ETKLi ja EPKK vahel sisuline dialoog. Tema arvates oleks loogiline, kui kojas oleks esindatud kesk-, mitte alaliidud. "Kui koda ükskord sinnamaale jõuab, et üksikliikmed on kadunud, siis astume ehk meiegi tagasi," arvab ETKLi peadirektor.
