Suuremad linnad elavad samuti edasi. Alati leidub neid, kes tahavad elada seal, kus liigub rohkem inimesi ja raha. Ning kus ei pea oma elu võrdlema naabritüdruku või klassivenna omaga.

Kuidas aga elab kolmas Eesti? Täpsemalt öeldes need paigad, mille puhus omal ajal õhupallina suureks nõukogude võim?

Alati võib kaevelda

Ühest vastust pole. Küll on olemas teaduslik jaotus, mis liigitab tööstusliku (aga ka suurpõllumajandusliku) taustaga Eesti väikeasulad viide liiki ja hindab nende arengu väljavaateid.

Uurijaks ja liigitajaks on Tartu Ülikooli teadlane Raigo Ernits.

Loomulikult pole liigitus lõplik — mitmes paigas on uurimistöö ajal raskustes olnud ettevõte nüüdseks juba tegevuse lõpetanud ja mitmes lootusetus paigas lootus uuesti tärganud.

Seega kuulub hinnang Eesti väikelinnadele ja -asulatele kindlasti edasikaebamisele, eriti nende poolt, kes seal ise elavad.

Mis aga väikelinnade depressiivsusse (maakeeli öeldes kurvameelsusse, isegi masendusse) puutub, siis pole see niivõrd paikade, kuivõrd inimeste enda ellusuhtumise küsimus. Ka kohtades, mille seisu tahaks silmi kinni pigistades unustada, leidub küllalt elurõõmsaid inimesi.

Oma suurettevõtte kaotanud väikeasulate saatuse paneb paika muutustega kohanemise võime, mille tõid kaasa Eesti Vabariik ja muutunud majandussuhted.

Enamik asulaid on järskude muutustega ühel (lootusrikkus) või teisel (depressiivsus) viisil juba kohanenud. Vähemalt üht kohanemist saame aga lähiajal jälgida — turbaalevis nimega Tootsi.

Kunagises ühe-tööstuse-asulas pole enam suurettevõtet. AS Tootsi Turvas on siin ainuüksi sel aastal koondanud rohkem kui poolsada töökohta. Valla suurimaks tööandjaks on tõusnud hoopiski vald ise!

Samas pole siin alla antud ega minema kolitud (mõned pered välja arvatud, lisaks 30 välismaal töötajat).

Tootsis on oma perearst, apteek, 76 lapsega lasteaed-põhikool, raamatukogu, postkontor, vallale kuuluv ujula, kultuuri- ja spordikeskus. Järgmisel aastal asutakse hooldekodu kallale.

Murud on niidetud, teed korras, aiamaadel käib vilgas saagikoristus. Ning kaupluse uksest käiakse sisse-välja. Küsimus on vaid selles, kus töötud — praegu 45 — edaspidi tööd saavad.

Tootsi vallavanem Kalev Kaljuste hindab seisu pigem lootusrikkaks. Piirkonda on lubanud tulla kolm uut firmat, üks neist on juba kohal. Püüeldakse selle poole, et endisi tootmishooneid ei lõhutaks, vaid leitaks ettevõte, kellele need ruumid sobiks.

“Tootsi uus algus tuleb üles ehitada ettevõtete mitmekesisusele,” lausub vallavanem. “Parem olgu ettevõtted väikesed või keskmised, seda kindlam on valla tulevik.”

Vallavanema suur plaan

Kaljuste pakub välja ka nn suure plaani: riiklikult tuleks kaardistada kaugemad tööstusalad, kus on taristu olemas ja pakkuda ka neid ettevõtlusele. Seda peaksid soodustama maakondlikud ettevõtlus- ja arenduskeskused, aga ka kaubandus-tööstuskoda.

Veel: maapiirkondade ettevõtlust peaks turgutama kas või ajutiste maksusoodustustega.

“Meie aga üritame leida siia uusi ettevõtteid, tarbida säästlikult ja hoida seda elukeskkonda, mis meil on!” kinnitab Kaljuste.

Kui Tootsis loodetakse miinusmärgi taga näha plussmärke, siis Kareda vallas tulevad plussi taga ilmsiks mõned miinused.

Kohe-kohe on ASil Peetri Põld ja Piim valmimas uus robotlaut — aga robot lükkab inimese kõrvale. Seekord tuleb kõrvale jääda umbes kümnel inimesel.

Nii tekitab isegi edasimineku rõõm Eesti väikepaikades ühtlasi kurvameelsust.


I Asulad, kus valitseb uute ettevõtete põhine majandus

Siia kuuluvad linna lähedal paiknevad, varem suhteliselt vähe asustatud või põllumajanduslikus kasutuses olnud alad, kuhu on rajatud tööstusettevõtteid.

Niisugune areng on aset leidnud Kose, Sõmeru (Rakvere lähedal) ja Audru (Pärnu lähedal) vallas ning Mäo (Paide lähedal) ümbruses.

Teiseks kuuluvad siia väikesed maa-asulad, kus varem oli peamiseks tegevusalaks põllumajandus, aga kuhu on taasiseseisvuse ajal rajatud puidutöötlemisettevõtteid: Imavere, Räpina, Hänike küla Sõmerpalu vallas, Keeni küla Sangaste vallas.

Kolmandaks võib uusettevõtlusalade hulka liigitada Sindi ja Antsla linna, kus nõukogude ajal valitses samuti tööstus, kuid kus praegused tööstusettevõtted on välismaiste emafirmade rajatud uustulnukad.

Miinus

- Uusettevõtete side kogukonnaga on nõrk.

- Varasema oskusteabe, eriliste oskustega tööjõu, seniste võrgustike ning kohaliku tooraine kasutamine on vähene või olematu.

- Kui ettevõte peaks soovima mujale kolida, saab ta seni kasutatud ressursi (lihttöö, puit, ehitusmaterjalid) mujal kergesti asendada.

Pluss

- Enamasti ei ole töötajatel välja kujunenud sõltuvust ühest suurtööandjast, suuremate kõrval on ka väiksemaid tööandjaid.

Ruth Meerbach, Imavere elanik

Elu Imaveres pole Vene ajaga võrreldes küll kehvemaks läinud. Tungi siin korter osta enam ei ole, aga tühje kortereid ka mitte.

Vallas tegutseb mitu tugevat ettevõtet ja tööd leiab igaüks, kes vähegi tegija on. Imavere Saeveski, kus mu elukaaslane juba 14 aastat töötab, on tohutult arenenud ja sinna ehitatakse kogu aeg juurde.

Elu vallas iseloomustab aga kas või see, et vallavanem Jüri Ellram on ametis algusest saati!

II Asulad, kus toimib edukalt varasem suurettevõte

Rühma kuuluvad Aravete, Järvakandi, Kiviõli, Koeru, Kunda, Loksa, Peetri alevik (Kareda vallas) ning Rakke.

Tegu on asulatega, kus on ka omanike vahetumisele vaatamata säilinud üks või mitu paigale olulist nõukogudeaegset ettevõtet.

Tavaliselt on need tööstusettevõtted, mõnikord — Aravete või Peetri alevikud Järvamaal — ka suured põllumajandusettevõtted.

Alles on varasemast ajast pärit tootmisalane teadmus, mis on muutuste ajal aidanud kaasata uut oskusteavet ja raha.

Elanikkonna ja ettevõtluse kohalik identiteet on niisugustes asulates tugev.

Miinus

- Elanikkond on sõltuvuses peamiselt ühest suuremast tööandjast.

- Väikeettevõtluse tava on nõrk.

- Konkurentsi kartuses võib valitsev ettevõte takistada uute ettevõtete tulekut.

- Raske seis tekib siis, kui oluline ettevõte peaks oma konkurentsivõime kaotama.

- Enamasti paiknevad need asulad eraldatud piirkondades.

- Kohalikele suunatud teenuseid pakutakse pigem vähe.

Pluss

- Kasutatakse varasemat kogemust.

- Suurettevõte on suunatud tootearendusele ning tõhusale ja pidevale tehnoloogia uuendamisele kogu tootmise ulatuses.

- Suurettevõte on tihedalt seotud kohaliku kogukonnaga.

Külli Majori, Peetri elanik

Tuleb tunnistada, et elu on siin võrreldes Oktoobri kolhoosi ajaga hõredamaks jäänud. Kolhoosis töötas umbes 400 inimest, ASis Peetri Põld ja Piim, kus minagi ametis olen, 46.

Kui ma siin koolis käisin, oli õpilasi üle saja, nüüd 39.

Kolmekorruselises majas, kus ma praegu elan, on kaheksa korterit, kus inimesi ei ela.

Oli aeg, kus siin tegutses kolm poodi ja kolm baari, nüüd on alles üks kauplus.

Paik on aga kena ning elada siin on turvaline.

III Asulad, mille suurettevõtted on raskustes

Kahe aasta tagune uuring annab järgmise loetelu: Aseri, Kehra, Kohila (samas on Kohilas ka uued tööstuspargid), Mõisaküla, Püssi ja Tootsi ning Viivikonna, Sirgala, Sompa ja Oru.

Tegu on enamasti kas väikeste omavalitsuste või Kohtla-Järve linnaosadega.

Mitmest paigast on palju elanikke lahkunud, Sirgala ja Viivikonna Ida-Virumaal on viimase veerandaja aastaga kaotanud enamiku oma elanikest.

Muutused võivad siin toimuda mõlemas suunas. AS Tootsi Turvas pole enam “raskustes suurettevõte”, vaid Tootsit silmas pidades juba pigem väikeettevõte.

Miinus

- Kortermajade elanike, vanemaealiste ja mitte-eestlaste suur osakaal.

- Ressursse saab kasutada alles pärast seni valitsenud ettevõtte lõplikku hääbumist.

Pluss

- Vabanevaid ressursse saavad kasutada teised ettevõtted.

- Tööstustegevuseks sobivat maad on piisavalt.

Valter Hermaküla, Tootsi elanik

Olen 89aastane, ja ükskõik millise valitsuse ajal olen elanud, olen alati hakkama saanud. Kui vaja, olen ikka õppinud selgeks mõne uue ameti. Siingi olin ekskavaatorijuht, kraanajuht ning seadistaja-saeteritaja.

Minul on Tootsis hea elada. Elukaaslasega kahe peale on meil piisav sissetulek.

Elame ühetoalises korteris. Viina ma pole joonud, suitsu pole teinud ning tervise huvides pole enam hea ka palju magusat tarvitada.

IV Asulad, kus tööstustegevus on taandunud

Neis paikades on nõukogude ajast jäänud suuremad tööstusettevõtted järjepanu suletud, hääbumas või asulast lahkunud.

Siia kuuluvad Aegviidu, Kallaste, Lavassaare, Mustvee, Puurmani ja Vastse-Kuuste. Mõningate mööndustega võib sellesse gruppi liigitada ka Narva-Jõesuu, kus toimus suurettevõttepõhise sanatooriumiturismi taandumine juba 1990ndatel, kuid viimastel aastatel on märgata pigem uut elavnemist.

Ettevõtete puhul oli tegu enamasti väljaspool asuva ettevõtte üksusega, mistõttu otsuseid tootmise kohta langetati mujal.

Praegused ettevõtted on enamasti väiksemad, ei suuda sõlmida piisavalt välissidemeid ega tööd parimal viisil korraldada.

Samas pole suurettevõtte hääbumine tähendanud alati selle tegevusala lõppu. AS Tootsi Turvas kuulub endiselt valla suurimate tööandjate hulka, veel tegelevad turbaga Biolan Baltic OÜ ning OÜ Timberston.

Aegviidus on aga rohkem hakatud tegelema hoopis puhkemajanduse, Kallastel ja Mustvees kalandusturismiga.

Miinus

- Eesti piire arvestades on tegu äärealadega (erandiks Aegviidu).

- Pole tööstusettevõtetele huvipakkuvat oskusteavet ega pikaajalisi tööstustootmise tavasid.

- Asulad pole tööstuse arenguks sobivaimate eeldustega.

Pluss

- Suurtööstuse taandumine sundis inimesi rohkem tööl käima ja suurendas nende aktiivsust.

- Tekkinud on individuaalmajapidamispõhine väikeettevõtlus.

Juhan Viilik, Lavassaare kandi elanik

Naistel on siin tööga tõesti raske, aga meestel on nii, et töökohta pole vaid neil, kes ei soovi seda pidada.

Räägitakse, et noorte seas on tööpuudus. Aga kas nad on ka midagi õppinud, et suurt palka küsida? Ja labidat nad ka pihku võtta ei taha!

V Asulad, mille majanduskultuur on mitmekülgne

Neis paikades on mitmeid erineva ajaloo ning ülesehitusega ettevõtteid. Tavaliselt on tegu suuremate asulatega, keskustega, kus paiknevad ka sotsiaal-, haridus- ja teenindusasutused. Lisandub tugev oma-paiga-tunne.

Siia kuuluvad Abja, Jõgeva, Karksi, Kehtna, Lihula, Märjamaa, Parksepa, Põltsamaa, Põlva, Pärnu-Jaagupi, Raikküla, Sillamäe, Suure-Jaani, Türi, Väike-Maarja, Väimela, Vändra ja Värska.

Mitme paiga arengut on mõjutanud kas põllumajanduskool (Väimela, Kehtna) või omaaegne EPT (Parksepas).

Miinus

- Mõne suurettevõtte tähtsus kohalikus tööhõives võib raskuste ilmnemisel tuua sotsiaalseid probleeme.

Pluss

- Piirkond võib toimida ka kohaliku väikeettevõtluse põhiselt.

- Tööjõu ja muude ressursside turg suudab vajadusel end ise piisavalt kiiresti tasakaalu viia.

Marit Kitsing, Vändra elanik

Minu jaoks on Vändras kõik olemas: kool, kus mu poeg Ronaldo õpib, paigad, kus ta saab vaba aega veeta, jalgpalliklubi Vändra Vaprus, kus ta saab treenida.

Ka vahepealne tööpuudus on nüüd oluliselt vähenenud.