Suur oli aga oravalaste ehmatus, kui läinud aastal esitas EAS vallale toetuse osalise tagasinõude suuruses 15 417 eurot. Vald maksis selle enne kohtusse pöördumist kõrgete intressimäärade tõttu ka ära.

Ei lasknud liiga teha

Tallinna halduskohus, kuhu Orava vallavalitsus hagiga pöördus, leidis, et EAS on toetust tagasi nõudnud ebaõiglaselt. Neid kohustati Orava vallale raha tagasi maksma.

Kuna EAS kuu aja jooksul kohtuotsust ei vaidlustanud, jõustus see läinud nädalal.

“Kõige tähtsam on see, et me ei lasknud endale liiga teha,” hindab otsust Ülo Plakso, kes selle suveni töötas Orava vallavanemana ja oli külastuskeskuse rajamise projekti eestvedaja. Tema ametisoleku ajal algas ka kohtutee EASi vastu.

Plakso sõnul hõlmas keskuse rajamine mitut hanget.

Tüliõun EASiga tekkis sellest, et nad ei korraldanud ekspositsiooni koostaja leidmiseks riigihanget, vaid tellisid selle Ahhaa keskuselt. Eestis ei ole interaktiivsete väljapanekute tegijaid palju ja Ahhaa keskusele nad võrdväärset lihtsalt ei leidnud.

Miks siis EAS esitas toetuse osalise tagasinõude?

EASi turundus- ja kommunikatsiooniüksusest saabunud Jürg Sameli kirjast selgub, et EAS viis 2012. aastal juba lõppenud projektide suhtes läbi hangete süvendatud kontrolli.

“Tuvastati ka, et Orava vald on eksinud hankeliigi valikul – teostatud on väljakuulutamiseta hankemenetlusi, mille valik EASi hinnangul polnud riigihangete seaduse kohaselt lubatud,” edastab Samel. EASi seisukoha järgi tekitati selle rikkumisega tõenäoliselt kahju ELi finantshuvidele üldiselt.

“Ülekohtune meie suhtes on see, et projekti elluviimise ajal kiitis EAS ise meie valiku heaks, see oli nendega kooskõlastatud, ja mõni aasta hiljem tuleb nüüd välja süüdistusega meie vastu, et korda on rikutud,” ei mahu Plaksole pähe. “Kui me toiminuks omapäi, oleks see veel mõistetav.”

Ka Tallinna halduskohus arvestas otsuse tegemisel muude asjaolude hulgas seda, et EAS oli kaebaja tegevusega detailselt kursis ning kiitis nii valitud hangete liigid, hankelepingute sõlmimise kui ka täiendused heaks.

Ühtlasi teostati projekt planeeritust odavamalt.

Rõõmu ei julge tunda

Täit rõõmu aga ei julgeta Oraval otsusest, mis juba ka jõustunud, ometi tunda. Praegune vallavanem Riina Sabalisk ei taha kohtuotsust ülepea kommenteerida, põhjendades seda kartusega, et kui rõõmsasti ja kõvasti lokku lüüa, võib EAS leida valla vastu mingi uue nõude.

Pole välistatud, et hirmudel võib tõepõhi all olla.

Jürg Samel teataski, et kuigi kohus on tagasinõude otsuse tühistanud EASi olulise kaalutlusvea tõttu, jääb EAS oma seisukohtade juurde, et toetuse saaja on eksinud hangete osas menetlusliigi valikul.

“EAS otsustab toetuse tagasinõudmise vajaduse üle uuesti,” kinnitab Samel.