Keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra märkis, et kehtiv seadus kohustab paisu omanikku või valdajat rajama kalade läbipääsu nii paisust üles- kui allavoolu, kui paisutatud veekogu või selle lõik on kinnitatud lõhe, jõeforelli, meriforelli või harjuse kudemis- ja elupaigana. Selleks tuleb paisule rajada spetsiaalne läbipääs või pais lammutada. Õiguskantsleri asetäitja Nele Parrest leidis, et ilma kaalutlusruumita ei ole võimalik tagada üksikjuhtumi õiglast ja proportsionaalset lahendamist. Probleem kerkis päevakorda seoses Hellenurme mõisa ja sinna juurde kuuluva mõisa pargiga. Nimetud kohas ja veel paaris teises paigas põrkuvad keskkonnakaitse ja muinsuskaitse huvid.

Keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul oli komisjoni istungil elav arutelu muudatuse sisu ja mõju üle. „Käsitlesime keskkonnaametile kaalutlusõiguse andmist üksikjuhtumite lahendamisel. Kindlasti tuleb vältida selle otsusega bürokraatia suurenemist. Lõhed vajavad kaitsmist, aga kindlasti ei tohi Eesti riik looduskaitse tuhinas unustada inimeste huvisid,“ ütles Vakra. Ta pidas vajalikuks üleskerkinud probleemi tasakaalustatud lahendamist, et vältida pinnase loomist õiguslikuks vastasseisuks Muinsuskaitse Ameti ja Keskkonnaameti vahel.

Õiguskantsleri ettepanekut viia veeseaduse §17 lg 4 vastavusse põhiseadusega toetas ka põhiseaduskomisjon oma 11.jaanuari istungil.

Komisjoni istungil osales keskkonnaminister Marko Pomerants.