Valdade ja linnade rahakott on üle mitme aasta taas kosumas
Üksikisiku tulumaks on kohalike omavalitsuste suurim tuluallikas, moodustades eelarvest umbes poole.
Kui 2009. aastal vähenes linnadel ja valdadel võrreldes 2008. aastaga üksikisiku tulumaksu laekumine 13,6% ja 2010. veel 7,8%, siis tänavu esimesel poolaastal pöördus see kasvule.
Rohkem maksumaksjaid, rohkem raha
Kõige rohkem, üle 20%, on tulumaksu laekumine tänavu esimesel poolaastal kasvanud Tartumaa Piirissaare, Luunja ja Rõngu valdades.
Tartu-lähedase Luunja vallavanema Aare Andersoni sõnul kasvas nende elanike arv möödunud aastal 251 inimese võrra, valdavalt on need noored, head palka teenivad pered.
Elanike arvu kasvu põhjuseks peab Anderson seda, et vald pakub oma rahvale ka selliseid teenuseid ja toetusi, mis polegi omavalitsuse otsene kohus. “Me maksame oma keskkooli õpilastele kinni autojuhiloa taotlemise kulud, mis teeb ühe inimese kohta ligikaudu 300 eurot.”
Rõõmu tunneb vallavanem sellest, et paari aastaga lahenes valla lasteaiakohtade probleem – 90 asemel on kohti nüüd üle 200.
“Lasteaedades lõime 30 uut töökohta,” ütleb Anderson. Ta möönab, et see on toonud vallale muidugi kulutusi, aga samas saab ju tulumaksuna osa tagasi.
Nii suurt tulumaksu kasvu Luunja mail igatahes ette näha ei osatud. Hiljutise lisaeelarvega saadi nüüd lisaraha teede korrashoiuks ja remondiks.
Noarootsi vallavanema kt Aivo Hirmo peab samuti tulumaksulaekumise kasvu (21,6%) põhjuseks valda lisandunud elanikke, kes on enamasti ka hea sissetulekuga.
Väikeses alla 900 elanikuga vallas mõjutab juba paari-kolme hea palgaga inimese juurdetulek tulumaksu laekumist märgatavalt. Mõningal määral on kasvanud palgad ka erasektoris.
Hirmo sõnul pööras neil tulumaks tõusule juba eelmise aasta juunis. Samas rõhutab ta, et parem laekumine ei tähenda sugugi seda, et valitsus ei peagi taastama masueelset omavalitsustele laekuva tulumaksu määra, mida toona kärbiti 11,93%-lt 11,4-le.
Eestis on 11 omavalitsust, kus aasta esimesel poolel jätkus tulumaksu laekumise vähenemine. Kõige enam – 25,1% – Loksa linnas.
“Arvestasime sellega juba eelarvet koostades, meil annavad siiani tunda mullused suurkoondamised Loksa laevatehases,” tunnistab linnapea Värner Lootsmann.
Linnapea arvates olukord tasapisi stabiliseerub ja aasta lõpuks peaks 25% suurune miinus pisenema 10–12% kanti. Laevaehitus on Loksal asendunud nüüd metallitööstusega, ka töötajaid on varasemaga võrreldes vähem ning palk tunduvalt madalam. Seega pole ka valla rahakotti midagi väga olulist lisandumas.
Läheb paremaks
Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja Sulev Liiviku sõnul on tulumaksu hakanud paremini laekuma eelkõige tänu töötajate keskmise sissetuleku kasvule. Töötajate palgatulud olid tänavu esimesel viiel kuul 6,1% kõrgemad kui mullu samal ajal. Paranema on hakanud ka tööhõive.
“Aastases võrdluses on töötajate arv suurenemisele pööranud alates selle aasta maist,” kinnitab Liivik.
Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi kohaselt kasvavad kohalike omavalitsuste tulumaksu laekumised sel aastal 5,2% ning järgmisel 6%.
Kuna tulumaksumäära tõstmine aitab eelkõige rikkamaid omavalitsusi, oleks Liiviku arvates õiglasem suurendada tasandusfondi.
See aitaks lisaraha kohalike omavalitsuste vahel ühtlasemalt jaotada ning arenguvõimalusi ühtlustada.
Üksikisiku tulumaksu laekumine
- 2010 võrreldes aastaga 2009 –7,8%
- 2009 võrreldes aastaga 2008 –13,6%
- 2008 võrreldes aastaga 2007 +12,7%
Suurimad tõusjad ja kukkujad (I poolaasta 2011)
- Enim kasvanud
Piirissaare 24,5%
Noarootsi 21,6%
Luunja 20,3%
Rõngu 20,0%
Põdrala 19,5%
- Enim vähenenud
Loksa linn –25,1%
Alajõe –4,4%
Aseri –3,9%
Saarde –3,5%
Ruhnu –2,4%
Allikas: rahandusministeerium
