Ainult sellepärast, et reformil jäi hääli napiks. Neil pandi emapalga ülempiiri langetamise hääletamisega rahanduskomisjonis 30 000 kroonilt 15 000 peale näpud sahtli vahele. See lõi Reformierakonnal mõistuse natuke paika ja nad tulid meiega rääkima.

Sinnamaani polnud teid vaja?

Sinnamaani oli null. Me oleme kaks aastat seda juttu rääkinud.

Ja see on?

Meie majandus on ressursi- ja energiamahukas. Ressursimahukuselt oleme Euroopa Liidu keskmisest kuus, energiamahukuselt aga neli korda suuremad. Mis konkurentsivõimest me saame siin rääkida!

Ometi majandus ju toimis?

Meie majandusse tulevad need ettevõtted, kes leiavad, et siin on hea odava elektri ja ressursiga toimetada. Kui me tahame aga majanduses konkurentsivõimelised olla, peab seda asja muutma. Ehk panna piir ressurssidega laristamisele ja selle pealt papi teenimisele. Ressursitasud on selleks väga head vahendid.

Millest siis kisa?

Kisavad ettevõtted, kes saavad odavat ressurssi ja teenivad tohutult pappi. Nende omanike kasum tõesti väheneb. Ettevõtted, kes täna karjuvad, et peavad uksed kinni panema, karjusid sama ka 2005. aastal, kui keskkonnatasude määrad tõusid paljudel juhtudel sada protsenti.

Panid nad siis ukse kinni?

Pärast seda, kui uued tariifid 1. jaanuarist 2006 kehtima hakkasid, jäi kisa järele. Mingeid uksi ei pandud kinni, kedagi ei saadetud tänavale. Viru Keemia Grupp, kes praegu kõige kõvemini karjub, teenis 2005. aastal 135 miljonit kasumit. 2006. ehk sellel aastal, kui keskkonnatasud tõusid sada protsenti ja pidi pankrotti minema, teenis ta kasumit 290 miljonit. Keskkonnatasude osakaal nende toote hinnas on marginaalne, alla 10 protsendi.

Aga Eesti Energial?

15 protsenti.

Palju elektri kilovati hind tõuseb?

Kolm senti.

Aga leivapäts?

See toob leiva hinnale üks-kaks senti juurde. Kui keegi nüüd räägib, et roheliste pakutu hävitab majanduse, siis.....

Olete rahul?

Sellega me murrame jää. Toome reformierakondlaste poolt mullu novembris sahtlisse peidetud asja välja.

Keskkonnatasude kontseptsiooni arutati huvipooltega ju kaks aastat läbi. Kusjuures töörühmades oli kümme ettevõtjat ühe keskkkonnakaitsja vastu. Lõppkokkuvõttes sai kontseptsioon hea. Sellepärast Reform ta sahtlisse panigi.