Planeeringule vastuväideid esitanud kodanikud leidsid, et kinnistule kavandatava ökokeskuse väljasõit riigimaanteele halvendab piirkonna liiklusohutust. Samas on Lõuna Regionaalne Maanteeamet kooskõlastanud planeeringu ilma märkusteta. Planeeringu üle järelevalvet toestanud Valga maavalitsus nentis eile väljastatud otsuses, et tulenevalt planeerimisseadusest ei ole tal õigust hinnata kooskõlastaja kompetentsust. Ent kuna vastuväidete esitajad andsid maavalitsusele infot, mis märgatavalt erineb detailplaneeringu seletuskirjas toodust, kohustas maavalitsus Otepää vallavalitsust tellima vastava ala eksperdilt liiklusolukorra ja -ohutuse analüüsi, mis käsitleks nii olemasolevat situatsiooni kui ka planeeringu teostumisel perspektiivis kujunevat.

Teiseks tuvastas Valga maavalitsus, et Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituudi poolt koostatud ökokeskuse kontseptsioon kajastab ainult krundi olemasolevaid keskkonnakaitselisi piiranguid, kuid ei käsitle ökokeskuse elluviimisega kaasnevaid mõjusid. Lisaks mainib instituudi aruanne ökokeskuse peahoone asukohana hoopis üht teist kinnistut, mitte Kantso III, kuhu Inotexil on plaanis rajada ökoloogilisi ehitusmeetodeid tutvustav keskus.

„Detailplaneeringu materjalidest ei kajastu, et oleks analüüsitud keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajadust, samuti puuduvad märkmed Keskkonnaametilt vastava seisukoha küsimuse kohta,” nentis Valga maavalitsus.

„Seega tuleb detailplaneeringu seletuskirjas analüüsida planeeringu elluviimisega kaasneva liikluskoormuse kasvu ja ökokeskuse külastusega kaasnevaid (sotsiaalseid ja keskkonna) mõjusid,” sedastas maavalitsus.

Kolmandaks leidis maavanem, et on arusaamatu, miks ei ole detailplaneeringu ehitusõigust kajastavasse osasse lisatud TLÜ Ökoloogia Insituudi aruandes sõnastatud nõudeid: „Tuleb arvestada, et hoone ei tohi olla liiga suur. Kuigi hoone ülalpidamine peaks viidama võimalikult väikeseks, tekitab see siiski püsikulusid. Arhitektuurselt esteetilisena peaks hoone kujunema maamärgiks, kuid seda läbi maastiku vääristamise, mitte selle üle domineerimisega. Hoone väliskuju võiks endas kanda Lõuna-Eestile omast taluhoonete arhitektuuri.”

Maavalitsus palub Otepää vallavalitsust see selgitus detailplaneeringusse lisada, samuti nagu ka vaidlevate osapoolte vahel saavutatud kokkulepe, et hoone kõrgus ei tohi ühegi konstruktsiooniga ületada 15 meetrit.

Neljandaks analüüsis maavalitsus küsimust, kas detailplaneeringu mentelemise protsess on olnud õiguslik. Maavalitsus leidis, et detailplaneeringu materjalides puudub märge, mis kajastaks vallavalitsuse tegevust Otepää valla ehitusmääruse 11. paragrahvi 1. lõike 2. punktis nõutu kohaselt.

Selle punkti järgi peab vallavalitsus esitama vallavolikogule haldusakti eelnõu üldplaneeringut muutva detailplaneeringu vastuvõtmiseks ning avaliku väljapaneku aja ja koha määramiseks. Maavalitsus palub Otepää vallavalitsusel lisada see dokument detailplaneeringu materjalide hulka.

„Kantso III kinnistu detailplaneeringu materjalidest selgub, et sellega seotud aruteludel on osadel juhtudel Otepää vallavalitsuse liikmetest kohal olnud vaid Ants Manglus, kes on ühtlasi ka detailplaneeringu koostaja,” konstanteeris maavalitsus viiendaks. Kuid maavalitsus nentis samas, et maavanemal puudub õiguslik alus anda detailplaneeringu järelevalve käigus hinnanguid Otepää vallavalitsuse töökorralduse kohta.

Samuti puuduvad detailplaneeringu materjalides märkmed puudutatud isikute teavitamise kohta, leidis maavalitsuse järgmiseks.

„Detailplaneeringu materjalidest selgub, et Otepää vallavalitsus on kirjalikult esitatud vastuväidete esitajatele küll õigeaegselt vastanud, kuid pole kirjas märkinud avaliku arutelu toimumise aega ja kohta. Seega on Otepää vallavalitsus osaliselt jätnud planeerimisseaduses paragrahv 20 lõige 2 sätestatu täitmata,” tõdes maasekretär maavanema ülesannetes Tõnis Lass.

„Samas on üks kirjalikke vastuväiteid esitanu — Nelly Oinus — siiski avalikul arutelul (ning sellele eelnenud aruteludel) osalenud. Seetõttu ei pea Valga maavanem otstarbekaks detailplaneeringu avaliku väljapaneku kordamist. Juhin siinkohal tähelepanu asjaolule, et enamik planeeringuprotsessi jooksul toimuvaid konflikte tuleneb väärarusaamadest. Neid saab vältida õigeaegselt objektiivse info jagamisega.”

Eeltoodust lähtudes tagastas Valga maavanem Kantso III kinnistu Otepää vallavalitsusele loetletud puuduste kõrvaldamiseks.