Valimised võivad seekord tulla vaiksemad
Üks on juba praegu kindel: 14 818 esitatud kandidaati, sealhulgas 102 üksikkandidaati, 632 erakondade nimekirja ja 292 valimisliitu, on vähem kui eelmistel kohalikel valimistel neli aastat tagasi.
Keskerakond on oma nimekirjaga esindatud 192-s omavalitsuses, Isamaa ja Res Publica Liit 174-s, Reformierakond 156-s ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond 96-s.
Kandidaatide nimekirjad on avalikud veebilehel www.vvk.ee.
Hääletatakse 582-s valimisjaoskonnas, mis on 43 võrra vähem kui 2011. aastal toimunud valimistel.
Kas see tähendab seda, et vastamisi minnakse väiksema raginaga? Maakonniti ja vallati on siin seisud vägagi erinevad.
TARTUMAA
Elvas jageletakse kooli pärast
Võrreldes eelmiste kohalike valimistega, on Tartumaa volikogudest konkurents kõige rohkem suurenenud Kallaste linna volikokku.
Kui 2009. aastal pürgis sinna 36 inimest (neist pooled Keskerakonna, pooled valimisliidu Kallaste – Meie Kodu ridades), siis nüüd läheb lahingusse tervenisti 66 kodanikku kahe partei ja koguni nelja valimisliidu lippude all.
Keskerakonna nimekirja Kallastel enam polegi, selle kunagised esinumbrid Jaak Üprus ja Vladimir Kromonov juhivad nüüd hoopis liitu Vaba Kallaste Kodanik.
Suurenenud on tung ka Luunja (24 uut kandidaati), Peipsiääre (19 uut kandidaati), Mäksa (15), Alatskivi (14) ning Konguta ja Tartu valla volikogudesse (12 uut kandidaati).
Valimisliite tegutseb rohkelt ka Luunjas. Neljale parlamendierakonnale astub seal vastu neli kohalikku liitu: Meie Inimesed, Sinu Kodu Heaks, Uus Luunja ja Koduvald Luunja.
Kolm neist olid olemas ka 2009. aastal ning hõivasid peaaegu kõik volikogukohad, uus tulija on Sinu Kodu Heaks, mida juhib eelmisel korral edutult Keskerakonna nimekirjas kandideerinud maaülikooli teadur Kaire
Vahejõe.
Kolm liitu on moodustatud Varal (Päikeseline Kodu, Koduvald, Vara Isamaaline Kodanik) ja Puhjas (Valimisliit Nr. 1, Koduvald Puhja, Optimistid).
Kunagine Rahvaliit omas Tartumaal head positsiooni, kuid praegune Konservatiivne Rahvaerakond on oma nimekirjaga välja tulnud vaid Alatskivil ja Tartu linnas. Alatskivil juhib nimekirja taluperemees Karl Mangusson, Tartu linnas aga filosoofiadoktor Henn Käärik.
Konservatiive leidub teistegi liitude nimekirjades, kuid on ka käegalöönuid. Näiteks eelmistel valimistel Rahvaliidu nimekirjas Vara volikokku pääsenud Ingvar Tšižikov kandideerib nüüd hoopis parteitu üksikkandidaadina, toona Rahvaliidu nimekirja parima tulemuse teinud Kaisa Edenberg juhib aga Reformierakonna nimekirja.
Alates 1993. aastast Tartu valda juhtinud endine rahvaliitlane ja nüüdne IRLi liige Aivar Soop kandideerib traditsiooniliselt liidu Kohalik Elu liidrina.
Valimisliit Elva on lubanud kuurortlinnakeses võimult tõugata seal aastaid valitsenud Reformierakonna. Nimekirja juhivad IRLi liige Fred Koppel ja reformierakondlane Tõnu Aigro, kolmandal paigal on Tartu Ülikooli psühholoogiaprofessor Jüri Allik.
Viimane raputas unise linnakese avalikkust, avaldades koos kolleegidega Postimehes väga kriitilise artikli Elva gümnaasiumi kohta.
“Kunagi mainekast koolist, mis meelitas õpilasi üle kogu Eesti, on järsku saanud keskpärane, kuhu jäädakse peamiselt olude sunnil,” kirjutas Allik koos kaasautoritega ja tegi ettepaneku kulutada raha asfaldi asemel hoopis gümnaasiumi taseme tõstmisele.
Reformierakondlasest abilinnapea Heiki Hansen (kandideerib ka nüüd) vastas kirjutisega Elva Postipoisis, milles kiitis Reformierakonna tööd linna lasteaedade kallal. Lugu kandis ootuspärast pealkirja “Olen uhke Elva alushariduse üle”.
Reformierakonna nimekirjas kandideerib Elva volikokku ka Tartu maavanem Reno Laidre.
Lisaks valimisliidule Elva on nüüd väljas ka Kodulinna Eest. 2009. aasta valimisteks ei tekkinud Elvas ühtegi liitu.
Tartu linnas on traditsiooniliste erakonnanimekirjadega liitunud (või pigem neist irdunud) liidud Isamaaline Tartu Kodanik (esinumbrid Imre Mürk, Jüri Saar ja Merle Jääger, ankrumeheks aga Eesti Rahva Muuseumi direktor Tõnis Lukas) ning Vabakund (juhtnimedeks Gea Kangilaski, Jüri Ginter ja Egle Pullerits). Lisaks astuvad Tartus üles Eestimaa Ühendatud Vasakpartei kaheliikmeline nimekiri ja neli üksikkandidaati.
PÕLVAMAA
Põlva linn kaob Eesti kaardilt
Eelolevate valimistega jõuab lõpule Põlva linna ja valla ühinemine. Põlva linn kaob Eesti administratiivselt kaardilt ning muutub samanimelise valla osaks.
Ühinemise tulemusena tekib Lõuna-Eesti kohta soliidse rahvaarvuga (9265 elanikku) omavalitsus, mille volikogusse valitakse 23 rahvasaadikut.
Põlva vallavolikogu praegune esimees Janno Rüütle kandideerib ühendvolikokku Reformierakonna nimekirjas, mida juhib parlamendiliige ja endine Põlva maavanem Urmas Klaas.
Põlva linnavolikogu esimees ja haigla juht Koit Jostov on oma koduerakonna IRLi teine number, nimekirja juhib umbusaldamise läbi ametist lahkunud vallavanem ning praegune Põlva maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Arne Tilk.
Põlva linnapea Georg Pelisaar kandideerib ootuspäraselt Keskerakonna, Põlva praegune maavanem Ulla Preeden IRLi nimekirjas.
Parlamendiparteidele pakub konkurentsi ka valimisliit Põlva Areng. Seda juhib Leander Konks, kes eelmisel korral pääses volikokku liidu Külade Areng liidrina.
“Kõiki vaevab inimeste lahkumine ning praktiliselt olematu järelkasv. Elu koondub suurtesse linnadesse, see on siin piirkonnas probleem number üks,” ütles Konks.
Konks oli üks neid Põlva vallavolikogu liikmeid, kes mullu vaidlustas volikogusse asendusliikmete määramise volikogu tegutsemisvõimetuse ettekäändel, paraku edutult.
Vaidlustajatest kandideerivad Põlva Arengu nimekirjas veel Andres Vijar, Aimar Teever ja Aivar Tigason, sotside nimekirjas Ahti Bleive, Anti Rüütli ja Toomas Tobreluts, Reformierakonna ridades Ülo Plakso ja IRLi nimekirjas Ahti Hütt.
Kui valimisliitude moodustamist pidada poliitikaelu elavnemise tunnuseks, siis tundub, et paljudesse Põlvamaa valdadesse pole uued tuuled veel jõudnud.
Ahja, Kanepi, Kõlleste, Laheda, Räpina, Valgjärve, Vastse-Kuuste ja Värska valdades pole moodustatud ühtegi valimisliitu, nii ollakse antud loobumisvõit erakondadele. Oraval, Põlva vallas ja Verioral kandideerib üks ning Mikitamäel ja Moostes kaks liitu.
Mikitamäe valimisliitu Poloda Nulk juhib Feliks Raudkett, kes eelmisel korral pääses volikokku IRLi kandidaadina ja tõusis volikogu aseesimeheks.
Setukeelse nimega valimisliit soovib süvendada setu kultuuri õpet kohalikus koolis ning seista nii kooli, perearstikeskuse kui kogu valla säilitamise eest rasketel aegadel.
“Tahame, et vald kestaks edasi. Kui kellegagi liitume, siis jääme veel hullemaks ääremaaks, kui praegu oleme. Ma elan vallakeskusest viie kilomeetri kaugusel, ning kui tee talvel täis tuiskab, siis võin kindel olla, et järgmisel päeval see aetakse lahti ja ma pääsen Põlvasse. Aga kui vallavalitsus läheb Räpinasse või Värskasse, siis olen kindel, et järgmisel päeval ma kodust välja ei pääse,” kirjeldas Raudkett oma ettekujutust elust suurvallas. “Ära kaovad ka perearstikeskus ja kool.”
Kandidaatide üldarv on eelmise korraga võrreldes kahanenud Mikitamäel (−14), Valgjärvel ja Vastse-Kuustes (−13), Värskas (−12), kasvanud aga Moostes (+13), Orval (+12) ja Kanepis (+8).
Parlamendivälistest erakondadest on Konservatiivne Rahvaerakond oma nimekirjaga esindatud Räpina vallas, teiste seas kandideerib seal ka tuntud literaat ja talunik Kalle Mälberg.
VÕRUMAA
Rõuges suur võitlus polügooni pärast
Võrumaal Rõuge vallas otsustatakse neil valimistel kaitseväe Nursipalu harjutusväljaku rajamine või rajamata jätmine.
Vallavõimu esindajad on selles küsimuses omavahel tülis ning lahku on nende teed läinud ka valimisteks formeerumisel.
Harjutusväljaku rajamist pooldav vallavolikogu esimees Jaak Pächter juhib liitu Koduvald Rõuge, sellesse ettevaatlikult suhtuv vallavanem Tiit Toots ja volikogu aseesimees Kerli Kõiv seisavad aga liidu Meie Rõuge eesotsas.
“Rõuge valla konflikt on tõesti tekitatud Nursipalu teemast,” ütles Pächter. “Meie valimisplatvormis on kirjas, et me teeme kaitseministeeriumiga koostööd. Laupäeval tuleb kaitseminister Rõuge vallaga hea tahte koostöölepet alla kirjutama, kuid vallavanem keeldus allagi kirjutamast, mina aga kirjutan alla.”
Praegu IRLi kuuluva Pächteri sõnul on Nursipalu vastane liikumine algatatud sotsiaaldemokraatide poolt. Nende ridadesse kuuluv Riigikogu liige Kalvi Kõva olevat ka vallavanema valimisliidu tegelik niiditõmbaja.
“Motiiv on praeguste valimiste võitmine,” sõnas Pächter. “Kuna vallavanem allub Riigikogu liikmele, tekkiski meil kaks leeri.”
Vallavanem Toots möönab, et konflikti põhjuseks on tõesti Nursipalu teema, kuid valimiste põhiküsimuseks peab ta siiski hoopis Rõuge kui tõmbekeskuse arendamist.
Väidet, et valimisliit Meie Rõuge on sotside variorganisatsioon, nimetas Toots alatuks laimuks. “Meie valimisliidu 24 inimesest on sotse kolm või neli. Mina ei kuulu ühtegi parteisse ega kavatse lähiajal kuhugi astuda,” ütles ta. “Kalvi Kõva kandideerib hoopis Võrus, mitte Rõuges.”
Võru linnas on teiste seas ka valimisliit Võru Kodulinna Noored, mille moodustasid kolm kahekümnendais eluaastais noort.
Nad lubavad jätta parteidele linna juhtimisel teisejärgulise rolli, “sest kohalikus elus on tähtis siin elav inimene, mitte ühe või teise erakonna ambitsioonid ja tahtmised”. Nad lubavad anda ka linnaelanikele võimaluse avaldada oma arvamust.
Võru linnapeakandidaatide huvitavamatest lubadustest tasub märkida Navitrolla tegelaste Võlupargi rajamist (Jüri Kaver, Reformierakond), ülemaailmse võrulaste kokkutuleku korraldamist (Anti Allas, Sotsiaaldemokraatlik Erakond), tasuta ühistranspordi juurutamist (Anneli Ott, Keskerakond), töökohtade vähendamist linnavalitsuses ja selle allasutustes (Tõnu Jõgi, valimisliit Võru Väärib Võimekust) ning töökohtade juurdeloomist (Võru maavanem Andres Kõiv, IRL).
Tung Võrumaa volikogudesse näib üldiselt olevat vähenenud. Näiteks Lasvas kandideerib tervelt 26 inimest vähem kui 2009. aastal, Urvastes aga on 25 kandidaati vähem.
Mõningast juurdekasvu on märgata Sõmerpalus (+7) ja Antslas (+4). Erinevalt Põlvamaast on aga igas omavalitsuses vastukaaluks erakondadele moodustatud mõni valimisliit. Parlamendivälistest erakondadest on EKRE välja tulnud Rõuges.
- 20. oktoobril on kohalike omavalitsuste volikogude
valimised. Maaleht hoiab silma peal kandidaatidel, lubadustel ja hääletamisel.
