Välisinvestorite toel ehitatakse Jõgevamaale 45 miljoniline biosöetehas

 (7)
Välisinvestorite toel ehitatakse Jõgevamaale 45 miljoniline biosöetehas
Paremal pool torrefitseeritud pelletid.Foto: Baltania

OÜ Baltania investeerib 45 miljonit eurot biosöetehase ehitamiseks Vägari külla Jõgevamaale. Eeldusel, et kõik investeerimisotsuse tingimused on täidetud, alustatakse biosöetehase ehitamist 2018. aasta teises kvartalis.

“Käitamisfaasis pakub tehas tööd 30-35 inimesele, sellele lisanduvad sisseostetavad teenused erinevatelt kohalikelt allhankijatelt,” ütles Baltania juhatuse liige Mika Hassinen. Ta lisas, et metsamajanduse- ja logistika väärtusahelasse loob tehas juurde ligikaudu 300 uut töökohta, ehitusetapis saab ajutist tööd ca 200 inimest. Tootmismahuks on planeeritud 160 000 tonni torrefitseeritud pelleteid aastas.

„Baltania planeeritav tehas annab vähem väärtuslikule toorme osale täiendava lisandväärtuse ning suunab selle alles siis energiatootmise tooraineks väärindatud kujul,“ rääkis Mika Hassinen. Toormaterjalina kasutab tehas nii okas- kui lehtpuud, sisendiks sobivad küttepuit, puude ladvikud, oksad, seenkahjustatud puit, puukoor ja puidutööstuse jääkmaterjalid. Tehas vajab kokku kuni 440 000 kuupmeetrit puitbiomassi aastas.

Rahastus Hollandist

Tehas hakkab tootma torrefitseeritud biosöe pelleteid. Selleks röstitakse biomass torrefitseerimise protsessi käigus, mille tulemuseks on toode, mis on suurema kütteväärtusega võrreldes töötlemata puiduga. Biosöe pelletid on seetõttu arvestatavaks alternatiiviks tahketele fossiilsetele kütustele.

Seotud lood:

Biomassi röstimisel eemaldatakse puidust märkimisväärne kogus hapnikku ja vesinikku ning tulemuseks on tihe, ligi 6 korda suurema energiasisaldusega materjal, millest enamuse moodustab süsinik. Tumeda värvuse ja kõrge kütteväärtuse tõttu on toode pälvinud taastuva kivisöe ehk biosöe nime.

Torrefitseeritud puitu ehk biosütt saab kasutada olemasolevates tahkeid fossiilseid kütuseid kasutavates soojus- ja elektrijaamades. Baltania toodang läheb sajaprotsendiliselt ekspordiks, mis suurendab Eesti ekspordivõimekust mitmekümne miljoni euro võrra. Peamise kliendibaasi moodustavad Põhjamaade ja Kesk-Euroopa soojus- ja elektrijaamad.

Biosöetehas põhineb CEG (clean electricity generation) torrefitseerimistehnoloogial. Tänu kivisöe sarnasele olemusele saab biosöe pelleteid käidelda ning ladustada olemasoleva fossiilkütustele mõeldud tehnoloogia abil, muutes lõpptarbijale lisainvesteeringud ebavajalikuks.

45 miljoni eurost investeeringut rahastab Hollandi erakapitali investeerimisfirma Momentum Capital koos teiste investorite ja finantsasutustega. Euroopa Liit on 2014. aastal torrefitseerimisprojektile eraldanud 25 miljoni euro suuruse NER300 toetuse. NER300 on Euroopa Liidu fond, mis rahastab innovaatilisi väikese süsinikuheitmega taastuvenergiaprojekte, mis vähendavad liikmesriikide sõltuvust fossiilsetest energiaallikatest. Projekt viiakse ellu koostöös Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumiga.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare