Välismaine võõrasema saadab eestlasele mürgitatud õunu
Legendid selle kohta, et välismaine võõrasema siinsele Lumivalgukesele mürgiseid õunu saadab, liikusid rahva seas juba ammu. Mürgine Mendelejevi tabel pidi peituma just koore all, seepärast välkusid Eesti köökides noad ja õunte punased palged lendasid hooga prügikasti.
Nüüd on legendidest saanud tõelisus. Riigikontroll leiab oma auditis, et Eestis ei ole toiduohutuse kontrolliga kõik korras. See tähendab, et me ei teagi, mida oma tervise eest hoolitsedes ning palju puu- ja köögivilja süües tegelikult saame.
Et asi selgemaks saaks, uurisid eksperdid riigikontrolli tellimusel seda, kas pestitsiidid ja saasteained ohustavad meie toitu või mitte. Maaülikooli teadlastest koosnenud ekspertgrupi üks liikmeid oligi Luule Metspalu, kes pärast seda auditit enam viinamarju ja sidruneid eriti ei osta.
Valetavad, ei valeta
Õieti on see veel leebe hinnang, sest riigikontrolli taimse toidu ohutuse auditi tulemused on pehmelt öeldes šokeerivad - veterinaar- ja toiduamet (VTA) ei suuda hinnata saasteainetest tulenevaid ohte.
Eesti laborites on võimalik tuvastada vaid 20% ELis registreeritud pestitsiidide jääkidest, toidu saastatust näidatakse tegelikkusest enam kui kaks korda väiksemana ja kõige tipuks ei jõua kontrollide tulemused üleüldse tarbijateni.
Ehk eesti keeles öeldes: me ei tea, mida endale sisse sööme, ja kui me ametlikke andmeid teaksimegi, oleks tegelikkus veel kaks korda hullem. Teoorias võime jõuda isegi viljakuse languseni ja loote väärarenguteni välja.
VTA peadirektor Ago Pärtel aga nimetab auditit tendentslikuks ning praktilise uuringu väikese mahu tõttu mitteobjektiivseks. "Tavatarbija jaoks ei ole see mitte ainult eksitav, vaid lausa murettekitav," leiab Pärtel. Ameti kinnitusel viiakse toiduohutusseired läbi nõuetekohaselt.
Samas pole tähtis, kas asi on "nõuetekohane" või mitte, vaid et me koos igapäevase toiduga taimemürke ei manustaks.
Või nagu tõdeb riigikontrolli auditijuht Tuuli Rasso: "Tänapäeva intensiivpõllumajandus ei olegi võimalik kemikaalideta, mida kasutatakse taimekahjustajate ja umbrohtude tõrjeks, kuid hea põllumajandustava järgimisel ei tohiks need toodangusse sattuda."
Kui pakenditelt saab infot tootele lisatud toiduvärvide, säilitusainete jms kohta, siis pestitsiidide ja saasteainete jääkide sisaldus jääb meile teadmata. Asi on veelgi hullem: ELis on küll kehtestatud piirnormid ligi 1100 pestitsiidile, kuid Eesti laborites on võimalik neist määrata vaid viiendik.
VTA peadirektori asetäitja Olev Kalda väitel on nende laboratooriumid suutelised määrama üle 80% Eesti taimekaitsevahendite registrisse kantud toimeainetest, samas on enamik puuvilju ja suur osa köögivilju Eestisse välismaalt sisse toodud ning võivad sisaldada jääke, mis ei ole Eesti registris ja siin määratavad.
Analüüside selgudes oli saastunud toit söödud
Riigikontrolli auditi käigus tehti kuus proovi poes müüdavate aiasaaduste pestitsiidijääkide määramiseks, saasteainete sisaldust uuriti neljas
proovis.
"Üllatav oli see, et kuuest proovist kahe puhul leiti jääke üle lubatud piirnormi," ütleb Rasso.
Pestitsiidijääke sisaldasid nii välismaised õunad, sidrunid, tomatid, mandariinid, maasikad kui ka viinamarjad. Sidrunitest leiti lausa kaheksat jääki, kuigi kõik need eraldi võetuna jäid alla piirnormi.
Maasikates ja viinamarjades oli jääke üle lubatud piirnormi, kusjuures viinamarjades ületas dikloraani tase normi lausa viiekordselt.
Tsitruseliste, viinamarjade ja maasikate analüüsid on varemgi näidanud mitme jäägi koosesinemist, piirnormilähedasi tulemusi ning mõnel juhul ka ületamisi, tarbijatele pole sellest aga kõssatudki.
Vaikiti ka Läti juhtumist, kus Eestis toodetud salatis avastati ülemäärases koguses nitraate. Proov ja analüüs võtsid aga nii palju aega, et tulemuste selgudes oli salat juba maha müüdud.
Hoolimata võimalusest, et tootja müüs osa sellest salatipartiist ka koduturul, ei informeeritud sellest Eesti tarbijaid.
Ka 68 tonni dioksiiniga saastunud Iiri sealiha puhul, millest 52 tonni jõuti enne saastumise ilmsiks tulekut ära müüa, rahustati inimesi väitega, et sellise toidu ühekordne söömine ei põhjusta haigusi.
Tuuli Rasso hinnangul aga peaks vähemalt see, millistest toodetest on jääke üle piirnormi leitud, teada olema.
"On ju allergikuid ja teisi teatud terviseprobleemidega inimesi, kes saavad sellest teabest lähtudes oma toiduvalikuid teha," ütleb ta.
Töögruppi juhtinud dotsent Marika Mänd leiab samuti, et kui aastate kaupa leitakse sidrunitest keskmiselt kaheksat liiki jääke, võiks sellest inimesi informeerida.
VTA põhjendab tarbijate teavitamata jätmist sellega, et analüüside tulemuste teadasaamise ajaks oli saastunud toit juba maha müüdud ja ära söödud.
Müügikohtadest võetud kordusproovide tulemused jäid aga normide piiresse. VTA oleks tarbijaid teavitanud siis, kui ka kordusproovides oleks olnud normide ületamisi. Edaspidi lubab veterinaar- ja toiduamet aga kontrollide tulemused avalikustada.
Saastunud toit ikka letil
Kuigi VTA leidis üht või teist jääki pea pooltes tunamullu tehtud proovides, tuvastati piirnormi ületamist 365 proovist vaid 11s.
Neil juhtudel, kui toidus leidub pestitsiidijääke või saasteaineid üle normi, peab järelevalve hindama ohtu inimeste tervisele. Välja tuleb arvutada toksikoloogiline mõju, teavitada avalikkust ja vajaduse korral toit kõrvaldada.
Lugu on aga teisiti - viimase kahe aasta jooksul ei ole VTA pestitsiididega saastunud toitu müügivõrgust kordagi eemaldanud. Samuti pole trahvitud ega ka avalikustanud ettevõtteid, kelle tooted sisaldasid lubatust rohkem pestitsiidijääke.
Normi ületavatest analüüsidest on Euroopa toiduohutuse ametile (EFSA) teada antud vaid kahel korral, kuigi selline kohustus on olemas.
Tarbijal on end raske kaitsta seda enam, et pestitsiidide ja saasteainete ohutuse alast teavet on vähe ning seegi on esitatud tavainimesele arusaamatus vormis. Seireraportid on vaid inglise keeles ja keeruliste tabelitega.
Riigikontroll heidab VTA-le ette ka seda, et pea kolmandiku proovidest on muude kontrollide käigus teinud taimetoodangu inspektsioon (TTI), mis ei tegele toiduohutusega. Lisaks oli neist proovidest viiendik võetud mahetoodetest.
Arvestades, et Eestis on mahetoodete turuosa alla 0,5%, pidanuks maheproove olema üks, võeti aga paarkümmend.
Mahetoodetes on analüüsi tulemused aga oodatult paremad, sest nende tootmisel ei tohi kasutada keemilisi taimekaitsevahendeid. Kui arvestada ainult VTA toidukontrolle, ei oleks toidu saastatus mitte 3%, vaid 7%.
Muresid on veelgi. VTA arvutab küll välja saasteainete lubatud koguse näiteks ööpäevas, ametil pole aga kasutada uuringuid Eesti inimeste toitumisharjumuste kohta.
Selliste uuringute tegemine maksab ja tänavu pole selleks riigieelarves raha ette nähtud. Nii ongi VTA kasutanud põhiliselt inglaste andmeid, kuid sealsed toitumisharjumused ei pruugi ühtida siinsetega.
Söö mahetoitu!
Ekspertide sõnul on veel vähe uuritud toidust saadud pestitsiidide koosmõju.
Vanemteadur Külli Hiiesaar räägib Saksamaal tehtud uuringust, kus lastele anti süüa õunu, milles oli eri pestitsiidide jääke, kuid neist igaühte alla piirmäära. Kõiki jääke kokku liites ja neid laste kehakaalule ümber arvestades selgus, et lapsed said piirnormist 20 korda suurema koguse mürke.
"Koosmõju ei avalda mitte ainult pestitsiidijäägid, vaid ka olmekeemia ja kõik muu, millega me igapäevaselt kokku puutume," sõnab ekspertgruppi kuulunud doktorant Eha Švilponis.
Lugejate rahustuseks võib öelda, et üldjuhul on eestimaine toit välismaisest puhtam, kuna siin pole olnud võimalust kasutada põllumajanduses nii palju kemikaale. Kõige kindlam on aga süüa mahedalt kasvatatud ökotoitu.
Auditi "Riigi tegevus taimse toidu ohutuse tagamisel" tulemustega saab tutvuda veebilehel www.riigikontroll.ee.
KOMMENTAAR
OLEV KALDA
veterinaar- ja toiduameti peadirektori asetäitja
VTA on nõus riigikontrolli väitega, et tarbijat on võimalik alati rohkem teavitada ning vaatab üle oma võimalused parandada avalikkuse teavitamist.
Samas juhime tähelepanu, et seire detailsetel tulemustel puudub tarbijale praktiline väärtus, kuna eesmärk on valdkonnas toimuvast üldisema pildi loomine, mis on aluseks järelevalvetoimingute kavandamisel.
Seire põhimõtetest lähtuvalt on võimalik anda hinnang mingi turul oleva toidu kohta üldisemalt, selle põhjal ei ole alust väitel, et konkreetses jaemüügi- või toitlustusettevõttes pakutav toit on tervisele ohtlik või ohutu.
Saasteainete esinemine toidus ei tähenda veel otsest ohtu inimese elule ja tervisele. Selline väide on vastutustundetult
eksitav.
Tänapäeval ei ole kasvavat toiduvajadust rahuldav põllumajandus mõeldav ilma pestitsiidide ja herbitsiidide kasutamiseta. Küsimus on selles, kas neid on seal piirmäära ületavas koguses või mitte.
Normi ületamised on lubamatud ja nende küsimustega VTA ka tegeleb. Toiduohutusseireid viiakse läbi vastavalt ELi ja siseriiklikes õigusaktides sätestatud põhimõtetele ning nõuetele. Sama kinnitavad ka viimaste aastate Euroopa Komisjoni auditi tulemused.
Taimetoodangu Inspektsioon (TTI) teeb järelevalvet põllumeeste juures, kuid seda eelkõige kui taimekaitsevahendite kasutajate üle.
Kuna TTI poolt koristusjärgselt võetud proovide tulemusi on võimalik kasutada ka toiduohutuse eesmärgil, siis on VTA-l, kelle järelevalve all on esmatootjad kui toidukäitlejad, igati otstarbekas neid kasutada.
Mahepõllumajandus on Eestis jõudsalt arenenud, suurenenud on nii mahetootjate arv kui ka mahepõllumajandussaaduste kasvupinnad.
Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringu andmetel moodustasid mahepuuviljad ja -marjad kogu Eesti 2007. aasta puuvilja- ja marjasaagist 5,2%. Seega on tegemist turu struktuuri iseloomustava proovide arvuga.
