Seaduse jõustumisel tuleb poodides ostjatele pakkuda kilekottide kõrval ka teisi pakendamise võimalusi, mida juba ka tehakse. Näiteks pakutakse paber-, riide- ja võrkkotte, ka korduvkasutatavaid plastikkotte.

Alates 2019. aastast keelatakse poodides suuremate kilekottide tasuta jagamist, näiteks puudutab see müügikampaaniate ajal ostude jaoks massiliselt jagatavaid kilekotte. Kehtima jääb erand, mille järgi tohib kasutada väiksemaid õhukesi kilekotte lahtise toidukauba esmaseks pakendamiseks, näiteks liha või köögiviljade ostmisel või hügieeni otstarbel kilepakendis piima ostmisel.

Suuremad kui 100 m² poed peavad ostjatele müüdavate ja antavate kilekottide üle hakkama pidama arvestust ja esitama neid andmeid pakendiregistrile.

Kaupmeeste Liidu esitatud andmete alusel oli 2015. aastal alla 100 m² pindalaga müügikohti ligikaudu 780, mis on 28 protsenti müügikohtade koguarvust. Kuna väikesed müügikohad asuvad ka enamasti väiksema asustustihedusega piirkondades, kus on väiksemad käibed, siis on kilekottide tarbimine seal tunduvalt väiksem.