Siseveekogudes viidi püügivahendite tähistamine samadele alustele, mis meres ja muudes piiriveekogudes juba olemas. See tähendab, et edaspidi tuleb kaluril ka siseveekogudes võrku ja õngejada tähistada avaveepoolses otsas kahe lipuga ja kaldapoolses ühe liputähisega.

Kevadine kalade kudeaegne nakkevõrgukeelu algus siseveekogudes (välja arvatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves) ühtlustati haugi püügikeeluaja algusega. Nakkevõrguga püügikeeld neis siseveekogudes algab jääkatte puudumisel 15. märtsist, jääkatte olemasolul aga 1. aprillist ja see kestab kuni 31. maini. Seega tuleb juurde kuni 15 päevane keeld juhul, kui jääkate veekogul alatest 15. märtsist puudub.

Eelnõuga lisatakse vooluveekogude nimekirja Kloostri jõgi, Leisi jõgi, Taaliku peakraav, Sõreda oja, Meriküla oja ja Järveoja, mille suudmest 500 meetrit on meres kalapüük lõheliste rände ajal kudejõgedesse ja kudemisajal keelatud.

Samuti keelatakse kalapüük merel Purtse jõe suudmes 1000 meetri raadiuses aastaringselt. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi teadlaste uuringud on näidanud, et Purtse jões toimub nii lõhe kui ka meriforelli looduslik sigimine.

Kalapüügieeskirja muudatusettepanekud laekusid harrastuskalastajatelt ja need on läbi arutatud harrastuskalastajaid ühendavate organisatsioonide esindajate, kalavarusid uurivate teadlaste ja Keskkonnainspektsiooniga.

Määruse muudatused jõustuvad kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.