Kui kevadel erastamisplaan teatavaks sai, kinnitas majandus- ja taristuminister Kristen Michal jõuliselt, et erastamine võidakse välja kuulutada juba eeloleval sügisel. Praeguseks on hoogu siiski maha võetud ja Michal räägib ennekõike siiski vaid ettevõtte vähemusosaluse börsile viimisest või siis strateegilise partneri leidmisest.

„Kuna e-Eestis on kirjade ja postisaadetiste maht järjekindlalt langemas, on ettevõtte kujunemas ümber rahvusvaheliseks logistika- ja pakiäri ettevõtteks,” põhjendab Kristen Michal Eesti Posti struktuurimuutuse vajalikkust. „Pakiäri edendamine ei ole riigi ülesanne ning kui ettevõtte tahab investeerida, areneda ja leida selleks partnereid, siis selleks on erastamine võimalus, mida hetkel analüüsime.”

Samas kinnitab minister, et UPT ehk lihtsamalt öeldes see, kui tihti kiri või perioodika koju kantakse, on ja jääb riigi reguleerida ja tellida.

Mis puudutab postiseaduse muutmist, siis siin toob Michal välja kolm olulist pidepunkti, millest ministeerium lähtub – postivõrgu kaasajastamise vajadus, UPT hinna kulupõhiseks viimine ja UPT fondi kaotamine tulevikus.

Ministri sõnul tingib postivõrgu kaasajastamise vajaduse muutunud turuolukord ja muutused inimeste harjumustes.

Teine muudatus on UPT hinna kulupõhisus ja kulupõhise hinna kinnitamise viimine Konkurentsiameti alla sarnaselt elektri- ja teiste hindadega. Praegu kinnitab kirjamargi hinna minister, kuid kindlasti ei pea see olema ministri ülesanne, leiab Michal.

Praeguste kalkulatsioonide põhjal – eeldusel, et tehakse ära postivõrgu ajakohastamise ja efektiivistamise muudatused – on kulupõhine hind ehk siis kirjamargi maksumus 2018. aastal 90 senti.

„Muudatusi tegemata oleks see 1.40–1.50, mis veel kord kinnitab vajadust võrgustikku efektiivistada, et hind püsiks vähegi mõistlik,” kinnitab Michal.

UPT fondi eesmärk on olnud katta turuosaliste poolt vabaturuteenuste pealt tehtavate makstega UPT kahjumit, kuid praegu ollakse ministri sõnul olukorras, kus 95% fondi maksetest teeb Eesti Post ise ning toimub lihtsalt raha ühest taskust teise tõstmine. „Postiseaduse muudatuse väljatöötamiskavatsuses oleme võtnud suuna fondi kaotamisele tulevikus,” märgib Kristen Michal.

Ka Omniva juhatuse esimees Aavo Kärmas kinnitab, et erastamise järel on riigil alati võimalik panna ettevõttele kohustus postiteenust teatud tingimustel edasi osutada. Ta lisab, et laupäeval või mõnel teisel päeval lehtede kojukande lõpetamine ei ole praegu kirjastustega peetavate läbirääkimiste teemaks, küll aga räägitakse läbi järgmise aasta perioodika kojukande hindade üle.

„Kliendi soovidega arvestamiseks annab uus postiseadus (hetkel küll alles väljatöötamiskavatsuse faasis) suurema paindlikkuse teenuse osutamisel ja erinevate teenusevormide kombineerimisel,” selgitab Kärmas. „Kusagil on optimaalseks vormiks postkontor, teises partneri juures (näiteks külapoes) asuv postipunkt, kolmandas pakiautomaat ja toimib ka teenuseosutamine kirjakandja või postikulleri,veel kaugemas tulevikus ilmselt ka juba roboti vahendusel. Inimene vajab ju teenust, mitte postkontorit.”

Kärmas on seda meelt, et praegune süsteem, kus teatud saadetised tuleb saata inimese elukohajärgsesse postkontorisse, ongi juba ajale jalgu jäänud ja inimesed pole sellega rahul.