„Eesti eeliseks on nii suur mahepõllumajandusmaa osakaal kogu põllumajandusmaas kui ka ökoloogiliselt jätkusuutlikult majandatud metsamaade suur osakaal riigi maismaapindalas. Nende näitajate tervikuna käsitlemine aitab luua kuvandit Eestist kui maheriigist, tõstab Eesti tuntust ja aitab seeläbi kaasa mahetoodete ja -teenuste ekspordile,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

Eestis oli 2017. aastal ligi 200 000 hektarit mahepõllumajandusmaad, mis moodustab juba pea 20% kogu Eesti põllumajandusmaast, ning ligi kaks miljonit hektarit metsamaad, mida majandatakse viisil, mis võimaldab seda edaspidi registreerida mahepõllumajandussaaduste korjealaks. Praegu on registreeritud korjealasid juba ligi 260 000 hektarit.

Eesmärki aitavad saavutada alaeesmärgid, mille järgi on aastaks 2021 Eestis 250 000 hektarit mahepõllumajandusmaad ja kaks miljonit hektarit metsamaad, millelt saab korjata mahesaadusi pärast selle registreerimist mahepõllumajandusliku korjealana.

Eesmärgi töötas välja Maaeluministeerium koostöös Keskkonnaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning mahemajanduse tervikprogrammi nõukojaga.

  • Mahemajanduse tervikprogrammi eesmärk on muuta mahemajanduse valdkond arvestatavaks majandus- ja ekspordiharuks, suurendada Eesti ettevõtete lisandväärtusega toodete eksporti ning luua eeldused uute töökohtade tekkimiseks. Programmi rakendamine aitab kaasa Eesti kui puhta keskkonnaga riigi tuntuse ja kuvandi loomisele ning hoidmisele, mistõttu on sellel kaudselt positiivne mõju kogu riigi ettevõtlusele ja majanduskasvule.

  • Eesmärk arendada mahetoodete ja -teenuste eksporti on sõnastatud ka valitsusliidu aluspõhimõtetes aastateks 2016–2019, Vabariigi Valitsuse 100 päeva plaanis ning Vabariigi Valitsuse tegevuskavas aastateks 2016–2019 järgmiselt: kasutades Eesti puhtast keskkonnast tulenevat konkurentsieelist, arendame mahetoodete ja -teenuste eksporti, mis loob Eesti eri paigus uusi töökohti. See näitab, et riik on otsustanud mahevaldkondade ekspordi edendamisse senisest enam panustada.