“Iga aastaga kasvab probleem suuremaks ning Valka omavalitsuse võimuses pole seda protsessi peatada. Kusagil mujal Lätis pole sarnane olukord võimalik, mistõttu on ainus lahendus lisadotatsioon, millesarnast said omal ajal mitmed linnad,” ütleb kihelkonnaduuma esimees Vents Armands Krauklis, kes teab ka seda, kust riik raha võtaks.

„Rahastuse allikas on selge – eestlased jätavad Läti riigieelarvesse Valkas kümneid miljoneid eurosid. Meil oleks sellest tarvis vaid väikest osa. Praegu areneb Valka hästi, aga investeeringud toimuvad võlgu võttes, kuid laenamisvõimalused on ammendunud. Dotatsioon lubaks arengutel mitte peatuda.”

Aastal 2011. oli end Valga linna elanikuks registreerinud 647 Läti kodanikku. 2016. aastal oli neid Valgas 1019, 2017. aastal 1152 ning 2018. aastaks on nende arv kasvanud 1384-ni, mis on üle kümne protsendi Valka omavalitsuse elanikest.

Valga vallavalitsuse kommunikatsiooni juht Põim Kama selgitas juulikuus Maalehele, et eelkõige tullakse Eesti poolele tööle ning sissekirjutus on töötasu maksustamise seisukohast töötajale kasulikum.

„Ka mitmed toetused on siin pool piiri kõrgemad, eriti lastega seotud sotsiaalvaldkonna tugistruktuurid on paremini arenenud. Sageli juhtub, et inimesed tulevadki tõesti siia elama, alguses tööle ning pärast tulevad ka pered järele. Siiski on ilmselt ka paljud sissekirjutused fiktiivsed ning need inimesed tegelikkuses Valgas ei ela,“ ütles Kama.