Valla mure nr 1: lootusetu auk eelarves
Vallavanemate loetletud mured on lootusetud ja lahendamatud. “Esimeses kvartalis laekus tulumaksu 10% vähem,” ütleb Lääne-Virumaa Laekvere vallavanem Aarne Laas.
Laekvere (ja muidugi mitte ainult sealne) mure nr 2 on see, et töötute arv kasvab. Lisaks suureneb nende hulk, kellel lõpeb töötukindlustushüvitise maksmise aeg.
Mure nr 3 – talv neelas peaaegu kogu teehoolduseks mõeldud raha. Täpsemalt: raha oli eraldatud 813 00 krooni, arveid laekub aga kuni 700 000 eest. Mis saab edasi?
Kuidas töötu toime tuleb?
Loomulikult ei olda Laekveres selle kurtmisega eriline – peavalu kohalike teedega alles algab.
Raplamaa Käru valla murede pingerida alustab Laekvere nr 2 ehk töötute arvu kasv. “Ühelt poolt toob see kaasa valla väheneva tulubaasi, kuid hoopis suurem mure on, kuidas need inimesed hakkama saavad,” ütleb vallavanem Elari Hiis.
Hullem on siingi veel ees. Tasapisi vähenev laste arv sundis märtsis liitma Käru lasteaia ja põhikooli.
“Kui nii edasi läheb, võib kümne aasta pärast olla meil ainult lasteaed-algkool,” tõdeb vallavanem. Pole aga kooli, pole noori; pole noori, pole maksumaksjaid.
Kooliga seotud hirmud on päevakorral paljudes omavalitsustes. Saaremaa Leisi vald kardab keskkooli kadumist. Õpilaste arvuks näitab kooli kodulehekülg Internetis 232. Kui jagada see 12 klassiga, jääb igasse klassi 18 last. Päris lootusetu pole, kuid siiski.
Sõnapaari “kooli jätkusuutlikkus” seab lausa tippmureks aga Võrumaa Misso vallavanem Urmas Peegel.
Leisi on Missoga võrreldes isegi veel suur. Lahendus võiks olla ja osaliselt juba ongi uus õpilaskodu, mis mullu tööd alustas. See sündmus kuulub Misso rõõmude loetellu.
Kui kool on n-ö igaühe mure, siis juhid valutavad südant lisaks veel ka selle üle, mis rahva hoopis külmaks jätab.
“Riik on partnerina etteaimamatu ja ebakindel,” väidab Jõgeva maakonna Palamuse vallavanem Urmas Astel.
“Riik jagab lahkelt ülesandeid, kuid unustab seejuures rahalisi vahendeid kaasa anda,” tõdeb Läänemaa Oru vallavanem Arno Kelnik.
Teed on siiski lahti olnud
“Pidevalt “toimuvad” ilma tulemuseta reformid: haridus-, haldus-...,” lausub Raplamaa Juuru valla haridus- ja kultuurispetsialist Aili Normak.
Rõõmude pool on hoopis väiksekaalulisem.
“Oleme suutnud kõik teed siiski lahti hoida, me pole sulgenud veel ühtegi vallavalitsuse hallatavat asutust, ning kuigi projektide menetlemine alles käib, on lootus eurotoetustele valla arendamiseks,” ütleb Aarne Laas Laekverest.
Arendamist vajavad samad objektid mis mujalgi: lasteaed, veevarustuse rekonstrueerimine, kanalisatsiooni ja biopuhasti kaasajastamine jne.
Investeeringute üle tuntakse heameelt ka Kärus: valmimas on staadioni-tööõpetusemaja, kergliiklustee ja terviserada.
“Vaatamata raskele ajale, suudame renoveerida Rõuge lasteaia,” tunnistab Võrumaa Rõuge vallavanem Tiit Toots.
Sama maakonna Meremäe vald on aga lõpetamas läbirääkimisi Pihkva linnaga, et esitada koos Värska vallaga ühisprojekt vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitus-remonttöödeks mahus ca 30 miljonit krooni.
Rõõmuna võib võtta ka mure puudumist. “Rõõm on see, et rumalusi pole tehtud,” on niisuguste plusspunktide tunnuslause. Näide: “Hea on see, et kiirelt ja kuuma peaga pole tehtud haldusreformi,” leiab Palamuse vallavanem Urmas Astel.
Talv läheb mööda
Ning veel üks rõõmude allikas: et on inimesi, kes tahavad, suudavad, hoolivad, tegutsevad, lepivad. “Vallas on tegusaid inimesi,” ütleb Saaremaa Leisi vallavanem Ludvik Mõtlep. Ja lisab siis paljutähendava “veel”.
“Aktiivne kolmas sektor, MTÜd, külaseltsid,” lisab Rõuge vallavanem Tiit Toots.
“Rahvas ei hädalda, sest nad teavad, et kuigi see oleks masu ja tööpuuduse tõttu õigustatud, ei annaks see midagi,” lausub Meremäe vallavanem Peeter
Sibul.
“Käru inimesed on aegade jooksul harjunud ainult iseenda peale lootma, seetõttu on nad kõigest hoolimata optimistlikud – masu saab mööda, talv lõpeb ära ja elu läheb edasi,” tõdeb vallavanem Elari Hiis.
Rõõmud ja mured
Halliste (VILJANDIMAA)
–
1. Puuduvad suuremad tööandjad.
2. Tänavu tuleb hakkama saada väga napi rahaga.
3. Eelnenud lumerikkast talvest tulenevalt võivad lähiajal kerkida tõsised raskused teede korrashoiuga.
+
1. Valla elanike arv on juba aastaid olnud suhteliselt stabiilne.
2. Oleme suutnud säilitada kohalikes keskustes allasutuste võrgustiku.
3. Hallistes on tugev põhikool ja läinud aastal sai valmis kauaoodatud koolivõimla.
Allikas: Andres Rõigas, Halliste vallavanem
Sangaste (VALGAMAA)
–
1. Töötuks jäänud vanematega ja alaealiste lastega pered, kellel ka laenutaak seljas.
2. Ebaõiglane ja keskusi soosiv mujal põhikoolis käivate õpilaste eest “karbikulu” maksmise nõue. Oma koolis tühjaks jääv koht tuleb niiviisi ikkagi kinni maksta, kusjuures ära võetakse ka pearaha.
3. Kulude vähendamine ja lisatulude otsimine oludes, kus sooja- ja elektrimõõturid masujaheduses sirisevad ja sahad sahisevad.
+
1. Inimeste kasvav omaalgatustahe ja osalemishuvi valla asjades ning isetegemistes.
2. Ettevõtjate ja põllumeeste visadus, vastupanuvõime masule ning koostöövalmidus.
3. Hea perearst ja suurepärased kokad koolis ja lasteaias.
Allikas: Kaido Tamberg, Sangaste vallavanem
Oru (LÄÄNEMAA)
–
1. Riik jagab lahkelt ülesandeid, kuid unustab seejuures rahalisi vahendeid kaasa anda. Teisisõnu – riik pole omavalitsusele aus partner
ja mängib suurt venda.
2. Võrratu talv räsib halastamatult valla eelarvet.
3. Noortel spetsialistidel väga raske tööd leida, vaatamata sellele, et töötuid on vallas suhteliselt vähe.
+
1. Vallarahva optimism ja aktiivsus (uued huviringid, külaliikumise aktiivsuse tõus). Oru kooli õpilased said Läänemaa kooliteatrite festivalil esikoha jm.
2. Sündivus viimase viie aasta kõrgeim.
3. Uus vallavolikogu töötab täiesti uutel põhimõtetel, mis on suurendanud strateegilise juhtimise läbipaistvust.
Allikas: Arno Kelnik, Oru vallavanem
